ootamatult iseenda.

Justament. Hommikul viisin tütred lasteaeda ja kasvataja tuleb ja räägib, et nägi mind nädalavahetusel televiisorist. Et nii äge….💖 Mul oli hämming ja täiesti ehtne üllatus, et mida asja ja kuidasmoodi.

Vot täpselt. 😀

Ega see inimese uudishimu on ju suur. Ruttu oli vaja kodus, see kordus TV käima lükata ja umbes kella aja järgi sobiv saade välja otsida, ja no tõesti…vaatad saadet ja ükshetk pläraki laiutad üle ekraani….mina 😀 Väga väga veider, tõega.

Aga samas, loomulikult, oh seda edevust ja elevust 😀

Ei saa salata, et väga meeldiv üllatus, et ma sinna telepurki sattusin. Veel suunurka tõstvam, et seda märgati ja ka mulle tagasisidet anti 🙂 💖

Ma tänan 🙂

💖

…….

Mulle see sombune ja soe november meeldib. Isegi akna taga vihmapladin mõjub pigem positiivselt ja õdusalt. See on vist esimene sügis, mis mulle väga väga meeldib. Ja mil nii palju looduses koperdan, lehekesi pildistan, kuuma teed joon, raamatuid loen, ristsõnu lahendan, meisterdame värvipaberist, plastiliinist ja savist, tuhlan internetis ja koostan erinevaid projekte. Sinna hulka jõuan ka muid toimetusi teha, aga samas pole nagu tagant sundi. Mõnus kulgemine omas ajas. Mõnus kui oma aeg on pere ajaga ühine. 💖

Autor

Kirjuta kommentaar