Category

Turism

Category

Mul on sõbrannad täiesti olemas, sest täiskasvanuna sõbrustamine lausa sobib mulle! 😂Tiinekatena oli sõbrannaks olemine lisaks toredusele ka emotsionaalselt kurnav kohustus. Eeldati, et sõbranna on see, kes on iga emotsioonivirvenduse jaoks olemas, kuulamas, patsutamas, lohutamas. Nõu andmas ja aitamas! Kätte maksmas, kui vaja. Olenemata kellaajast, asukohast ja üleüldisest hetke sobivusest.😀

Pigem psühholoog kui sõber

Küpsenuna kasutan enda tühjaks laadimiseks pigem tuttava psühholoogi abi, kui et tüütan pidevalt lähedast inimest – las igaüks olla omas rollis parim. Mitte et ma emotsionaalselt eriliselt labiilne oleksin või üleüldse tohutult väljaelamist vajavaid muresid omaksin, aga neid väheseidki kellelegi selga ladudes teeksin talle mõttetult haiget ja rõõmude jagamiseks ei jääks tal jaksugi. Aeg-ajalt ventileerin ja jooksen lennates sõbranna juurde niikuinii, lihtsalt mitte iga nutulörinaga. 😂Jah, ta on alati minu jaoks olemas ja mina tema jaoks, aga küps on seda mitte ära kasutada.🤨

Sotsiaalmeedia töötab nii sõpruse poolt kui vastu. Ühtpidi aitab sidet hoida nendega, kellega seda muidu iial teha ei jaksaks, teisalt teeb nii mugavaks, et aeg-ajalt peab endale meenutama, et kasvõi jõuga tuleb vahel päriselt ühenduses olla. 😀Facebook näitab suurepäraselt, millega keegi tegeleb. Kes registreerib ennast jääsuplusele, kes otsib uut saunakerist, kes sai lapse ja kellel on uus mees. Tema jäi vist dieedile, liitub riburada igasuguste kaalulangetusgruppidega ja tema on vist lapseootel, jagab beebiriiete tarbijamänge, vajutab like erinevatele mänguasjapoodidele ja osaleb pentsikute mähkmetortide loosimistes. Päriselt peaaegu polekski vaja küsida, elu nagu peopesal.👀🧡

Mul ei ole otseselt lapsepõlvesõbrannasid ega -sõpru. Olgu, mõni ikka on aga on ka palju häid tuttavaid ammusest ajast, aga mitte pikki ja pidevaid lähisuhteid. Mõneti kahju, aga samas ei tea ka, kas tasub taga nutta. 😀Sõprus tähendab usaldust, mõnusat klappi ja ühiseid lülisid, järelikult võibki inimene olla sõbrana minu jaoks huvitav periooditi. 🙂Tänapäeval liigutakse ringi, tehakse elusuundade valikuid ja kolitakse ühest kohast teisi, mitte nagu tublid töölisnoored nõuka-ajast, kes freesi taha raha teenima saadeti ning sellest alates pensionipõlveni õlg õla kõrval koos töötasid. 😊Ja siis oma kodudesse läksid, mis asusid ühes paneelmajas samal korrusel teineteise vastas.🙄

Sõbrannanduse perioodilisust kinnitab ka see mitmelt poolt kuuldud nurin värsketelt karjäärimuttidelt, et senised sõbrad on kaugeks jäänud. Jäävadki, sinna pole parata, leitakse orgaaniliselt sobivamad. Prioriteedid elus muutuvad ja need muutused ei pruugi kellegagi samas taktis käia. 😊 ei mul ega kellegil teisel💚

Õnneks on nii, et ole sa karjäärimutt, või värske lapsevanem, kauaaegne sõbranna või uusim mängija, hea seltskond, leiab mõne tunni, et maha istuda, eluolu muljetada…💚

Värskelt jahvatatud hommikukohvi ☕ergastav aroom, õhulised saiakesed ja parimate Pariisi kohvikute väärilised koogid🍰Toekas hommikusöök, kvaliteetne lõuna ning nauditav õhtusöök, muidugi koos hõrgu veiniga🍷ah, see on prantslaslik muretus, mida saad igapäevaselt kogeda Sinagi – otse Tartu südalinnas, kohvikus GMP Pâtisserie.

Võileivad

Kohvik, kus saad osa prantsuse köögist ja olemusest, muretust meelest ja stiilist. Sees on ehk kümmekond lauda, paari laua tagant võid leida ka mugavad diivanid, kuhu võib õhtu hämaruses end sõbrannadega veinitama unustada. Või kallimaga valentinipäeval koogikest nautima minna. Lauad on üsna lähestikku delikaatsema jutu ajamiseks ent samas saadab kõike mõnus kohvikusumin.

Mainimata ei saa jätta ka säravaid teenindajaid, kes tõesõna on naerusuised ja hirmus krapsakad.


Ja nüüd jõuame mu lemmik osani – koogid!🥧Milline vitriin!  Üks uhkem kui teine. Samas pole valikut niivõrd raske teha, sest õnneks pole koogikeste valik meeletu, vaid parasjagu. Nii, et kookidele on vitriinis ka hingamisruumi jäetud.

Soovitan siinkohal GMP Patisserie astelpaju kooki. Lihtsalt jumalik!

Väike päike.

Just täpselt, sai teoks siis selline mõnus vahepala – emmede puhkus.

Sedakorda oli meil naistepäevapuhul saadud Lydia hotelli Spa- lounge sissepääs kahele. Pakkisin kodus oma ujumisriided kaasa, ja beebipõnnile koti ja sõit võis alata.

Justnimelt. Spas kohapeal on piletihinna sees hommikumantlid, rätikud, sussid, kehahooldustooted, sampoon ja palsam. Et marsi aga kaks kätt taskus kohale ja mõnule täpselt niikaua kui jaksad 🙂

Parkimisega muidugi võib mõningatel aegadel probleeme olla. Nädalavahetusel on õnneks igal pool tasuta ja kui ka magistrali tänavale parkida, ei ole palju kõndida.

Ja igaks juhuks teadmiseks, et Spasse minnes tuleb kaasa võtta lapsele ujumismähku, sest kohapeal neid ei müüda. Poodides, neid väga eraldi ei müüda ka, vähemalt ma ei leidnud. Hädast aitas välja aga Aura veekeskus, kes müüb ujumismähkusid, ka siis kui sa veekeskusesse piletit ei osta 😀 Mähku rallil ma käisin eelneval päeval, sest ma olin eelnevalt selle küsimuse meili teel püstitanud. Aga paljud, ei tule ju selle peale 🙂

Hotell Lydia asub Tartu Raekoja platsi taga Toomemäe nõlval. Hotell Lydia on 4 superior tärni hotell, kus on kokku 70 tuba, erinevaid sauna- ja lõõgastusvõimalusi pakkuv spaa-loungefitness-klubi, restoran Hõlm ja tipptasemel heli-, valgus- ja videolahendustega sündmuskeskus.

Juba Lydia hotelli uksest sisse astudes, ülimalt Vau! 😉 Väga toredad, abivalmid ja viisakad administraatorid. Ja üleüldine mulje, et inimene kes uksest sisse astub on oodatud.

Spaa-lounge on privaatne ja hubane koht, mille rahustav keskkond pakub vaimupuhkust ja lõõgastust. Hotelli külaliste kasutuses on lõõgastusala, sanaarium valgus- ja aroomiteraapiaga, leili- ja aurusaun ning bassein lamamistoolidega.

Igatahes, saanud kätte suuna spa poolele, jätkus minu peas vauu! vauu ! moment…

Rätikud, kapid
Bassein ja sanaarium
Lõõgastumine

Lõõgastusalal peab olema sussidega ettevaatlik. Kui sussidega astuda kellegi märga jalajälge, võib päris valusasti haiget saada. Teinekord jälle targem. Aga lõõgastusalal on hea puhata, kui vaim saunadest väsinud, basseinist küllastus. Saab juua maitsestatud vett, mekkida puuvilju või tellida menüü alusel midagi suupärasemat.

Minu jaoks peatus aeg kaheks tunniks täiesti. Mitte ühtegi mure mõtet ei jõudnud pähe. Põnnile meeldis väga, mõnus ja rahulik ja esimene tund kuni poolteist oli spa vaid meie päralt, kus mujal sellist luksust leiaks? 🙂 Saunad on isegi beebide jaoks sobivad, v.a aurusaun, mis meie pisikesele väga ei meeldinud.

Igatahes, nüüd ma tean, et kui hing vajab kosutust ja sellist mõnusat kogemust, olemist siis tuleb taaskord sammud Lydia Spaa- Lounge poole seada.

NB! Olen kasutanud Lydia hotelli ja Spaa pilte, sest puhkamise ajal ei tulnud selle pealegi, et telefon Lounge kaasa võtta. Nii, et see juba ütleb midagi 🙂

Tartus, kaunil Veski tänaval asub muinasjutuline kohvik Mandel. Kuigi see imeline hubane kohvik on olnud avatud juba hea mitu aastat, siis mina jõudsin sinna Väänikutega 😀 alles eile.

Hubases koogipoes Mandel valmivad suussulavad küpsetised kohalike väiketalunike toorainest. Mõnus ja hubaselt kodune kohvik kutsub kohapeale maitsvat kohvi jooma ja ning kooke sööma. Maitsvaid küpsetisi saab osta ka kaasa. Lisaks on võimalik tellida suurepäraseid soolaseid ja magusaid küpsetised peolauale.

Mandel

Kohviku sisutus on ilus, hele ja valgusküllane. Sisekujunduslike teadaannetena ei ole Mandel seinetele riputanud mitte inglisekeelseid “ilusa elu” tõdesid, vaid teadaandeid kookide tervisliku seisundi kohta – valmistatud õnnelike kanade munadest, puudub valge suhkur, kasutatud on tatrajahu…

Milline kohvik paneb sind end unustama, ajataju kaotama?

Eks ikka Mandel 😎😉

Tükike kooki, kulub alati ära, eriti kui oled viimastel päevadel maha marssinud kogu kuu sammude normi. Tükike kooki, kulub alati ära 🍰🥧

Rootsit võib pidada maailma kõige laste sõbralikumaks riigiks – laps on oodatud külaline ja tema vajadustega arvestatakse. Allpool väike spikker, kuhu minna ja mida teha lastega Stockholmis, kui aega üks päev nagu Rootsi kruiisil tavaliselt.

Väiksemate lastega perel on mõistlik valida üks või kaks kohta, mida külastada − siis saate oma retke rahulikult nautida ega pea kiirustama. Ilusa ilma korral tasub minna Skanseni vabaõhumuuseumi loomaaeda, kus võib vabalt ka terve päeva veeta. Vihmase ilma korral minge näiteks Junibackenisse.


Suuremate lastega võiksite käia ilusa ilmaga kõigepealt Vasa muuseumis vaatamas maailma ainukest säilinud 17. sajandist pärit laeva – ja see on tõesti põnev! – ning seejärel külastada Gröna Lundi lõbustusparki.


Vasa muuseum on üks tuntumaid Skandinaavias Stockholmis Djurgårdeni saarel asub populaarne Vasa muuseum. Vasa laev oli pühendatud Rootsi kuningale Gustav Vasale ja sõitis piduliku tseremoonia saatel sadamast välja 10. augustil 1628. Kahuritest lasti au pauku, kuid õnnetuseks paiskas tugev tuuleiil avatud kahuriluukidest vett sisse, laev kaldus külili ja uppus kiiresti. Koos laevaga leidis märja haua ligi 50 pardal olijat – mõnede inimeste kujutised on leidude põhjal arvuti abil taastatud ja neid saab näha arvutiekraanil, samuti näidatakse Vasa filmi. Olnud merepõhjas 333 aastat, tõsteti Vasa ettevaatlikult üles, restaureeriti ja pandi huvilistele vaatamiseks välja. Kasutage võimalust pöörduda ligi neljasaja aasta tagusesse aega!

NB! Club One’i püsikliendikaardi esitamisel on sissepääsupilet Vasasse 20 krooni soodsam. Kuni 18-aastastele on sissepääs Vasa muusemi tasuta.

Kontakt
www.vasamuseet.se


Junibackenis valitseb mõnus tohuvabohu
Astrid Lindgreni austajatele on Junibacken kahtlemata armas koht, kus tasub ka mitu korda käia. Lapsed saavad ronida Pipi valge hobuse selga, näha laste etendust, turnida ringi maja põnevates soppides ja nurgatagustes, vaadata Lindgreni raamatute illustratsioone ja sõita rongiga läbi muinasjuttude. Rongisõit jätab unustamatu elamuse – muinasjuturong tõuseb kord õhku ja lendab, siis sõidab jälle mööda maad, külastades kõiki armastatud kirjaniku loodud maailmu: vendade Lõvisüdamete seikluste kaljust ja ohtlikku maastikku (seal on ka draakon!), Karlssoni kohutavalt segamini katusekambrit, Bullerby laste idüllilist maaelu jm.

Miniatuursed nukud, tegelaste kodud ja loodus nende ümber tekitavad rõõmsat äratundmist ja tõenäoliselt panevad lapsi rohkem ka raamatuid lugema.
Junibackenis valitseb mõnus tohuvabohu ja Rootsi emadele on see tore kohtumispaik ka siis, kui laps alles mähkmetes.


NB! Club One’i püsikliendikaardi esitamisel sissepääsupilet 10 krooni soodsam. Ühe Club One’i kaardiga saab osta kuni 5 soodushinnaga piletit.
www.junibacken.se

Väiksemaid kütkestab Skansenis kindlasti loomaaed, kus on elanikke üle 70 liigi. Skansen on maailma vanimaid vabaõhumuuseume, mis asub samuti Djurgårdeni saarel. Muuseumi asutas Rootsi filoloog ja folklooriuurija Artur Hazelius 1891. aastal. Hazelius nägi, kuidas industrialiseerimise käigus hakkas vana Rootsi talupojakultuur hääbuma, ja innustus ideest luua n-ö miniatuurne Rootsi, mis aitaks elus hoida terviklikku ja põnevat pilti sellest, kuidas on elanud inimesed Rootsi eri piirkondades.

Skansenis on enam kui 150 ajaloolist ehitist, millest vanimad pärinevad 14. sajandist. Hazelius soovis, et Skansen oleks elav muuseum, nii saavad külastajad näha traditsioonilist juustu- ja võitegu, küpsetamist, kudumist, klaasipuhumist jne.


Väiksemaid kütkestab Skansenis kindlasti loomaaed, kus on elanikke üle 70 liigi, sealhulgas näiteks ka karud, ja miniloomaaed, kus saab jänesele ja tallele pai teha. Troopikamajas võib ootamatult tõtt vaadata aga väikese ahviga. Kui kõht tühjaks läheb, saab end sisse seada mõnda kohvikusse või piknikukohta. Rootslastel on tavaks kaasa võtta oma piknikukorv ja mis oleks toredam, kui ilusal suvepäeval istuda rohelusse uppunud saarel ja perega piknikku pidada.

Skansen on suvisel ajal tõesti väga kaunis, nagu ka kogu saar ja selle ümbrus, mis on rootslastele omaselt hästi hoolitsetud.


NB! Club One’i püsikliendikaardi esitamisel on Skanseni sissepääsupilet 10 krooni soodsam.

www.skansen.se

FIKA – ÕDUS KOHVIPAUS ROOTSI MOODI

Fika on rootslaste kunst nautida heas seltskonnas kohvi ja kooki. See hea on põhjus sõprade, kolleegide või perega kohalikus kohvikus või pagarikojas kokku saada ning hetkeks argipäev unustada.

Kui kätte jõuavad sügise esimesed jahedad õhtud, otsitakse kapist välja mõnusad soojad kampsunid ja seatakse end diivanile kerra. Seda õdusat ja sooja olesklemist nimetavad taanlased ja norrakad hygge’ks. Vähem teatakse, et skandinaavlastel on varuks veel teinegi hubane traditsioon fika, mis samuti külma hooajaga väga hästi kokku sobib. Lühidalt öeldes on fika rootsi vaste kohvipausile.

MIS ON FIKA?

Siiski ei ole fika pelgalt kofeiini manustamine. FIkajuures on ülioluline just viis, kuidas sa kohvi tarbid. Nimelt on fika üks populaarsemaid rootsi sotsialiseerumise meetodeid, fika on põhjus sõprade, kolleegide või perega kohalikus kohvikus või pagarikojas kokku saada ning hetkeks argipäev unustada.

Mitte kusagil mujal ei võeta fika’t tõsisemalt kui äri- ja kontorielus. Fika-pausi peetakse Rootsi kontorites kaks korda päevas: kella 10 ajal hommikul ja kell 15 pärastlõunal. Ligikaudu 15 minutit kestva fIka ajal koguneb kohvikannu juurde kogu kontor. Pärast fika’t saab tööasjade juurde tagasi tulla värske pilguga, mis võimaldab asju teisest perspektiivist vaadelda.

Igal aastal 4. oktoobril tähistavad rootslased kaneelisaiapäeva

Nagu arvata võib, ei piisa fika pidamiseks ainult kohvist. Mõni ütleb, et fika kõige olulisem osa on hoopis fikabröd ehk magus pagaritoode, mis kuuma joogi kõrvale hästi passib. Olgu selleks croissant’id, küpsised või martsipaniga kaetud printsessitordid… Kõige enam tervitatud fika-maius on traditsiooniline kaneelisaiake. See glasuuriga kaetud pagaritoode on Rootsis nii oluline, et igal aastal 4. oktoobril tähistatakse riigis lausa kaneelisaiadele pühendatud päeva.

PARIMAD FIKA-KOHAD STOCKHOLMIS

Snickarbacken 7 ühendab endas hubase kohviku, kunstigalerii ja kaupluse

Kui oled Stockholmis ja tahad aru saada, mis see fika siis õieti ikkagi on ja miks see nii populaarne on, astu pärastlõunal sisse mõnda kohvikusse. Seal silmad kindlasti hulganisti kohalikke, kes juba oma igapäevast fika’t naudivad. Siin on mõned lemmikud fika-kohvikud.

FABRIQUE

Fabrique on tuntud Rootsi pagarikett, kus kasutatakse traditsioonilisi puuküttega ahjusid. Fabrique’i pagarikodasid leiad siin ja seal Stockholmis, ent meie lemmik asub Rosenlundsgatanil Södermalmis. Proovi Fabrique’is kindlasti nende kuulsaid mustikasaiu!

Aadress
Rosenlundsgatan 28, Stockholm
www.fabrique.se

JOHAN & NYSTRÖM

Kui sulle on oluline, et sinu fika oleks stiilne, siis Johan & Nyström on koht just sinule: see Södermalmi kohvik näeb välja nagu ajakirjareklaam mõnele Skandinaavia ajakirjale. Lisaks laiale valikule traditsioonilistele ja ka moodsamatele kohvijookidele (nad röstivad oma kohvioad kohapeal ja ise), pakutakse seal ka erinevaid pagaritooteid. Suvel on Johan & Nyströmis mõnus istuda ka väljas.

Aadress
Swedenborgsgatan 7, Stockholm
johanochnystrom.se

Tõeline fika-pärl! Snickarbacken 7 ühendab endas hubase kohviku, kunstigalerii ja kaupluse, mis üllatab vintage-riiete, muusika, raamatute, ajakirjade ja palju muuga. Siinsed baristad valmistavad kohvi Stockholmi Roasti ubadest – tulemus on meelepärane ka kõige nõudlikumale kohvigurmaanile.

Aadress
Snickarbacken 7, Stockholm
www.snickarbacken7.se

Kõige selgemalt ja lihtsamalt öeldes on tänavatoit selline toit, mida pakutakse tänavatel, laatadel või muudes avalikes kohtades.Tänavatoit on kohapeal valmistatud, võimalikult värske ning kiiresti kättesaadav. Just värskus, kiirus ja kättesaadavus on need kolm märksõna, mis käivad tänavatoiduga alati kaasas.

Ajalooliselt oli tänavatoit mõeldud töölistele lõunasöögiks – kuna aeg einestamiseks oli piiratud, tuli kiiresti leida koht, kus pakuti sooja ning toitvat sööki. Tänavatoidu tegemine sõltub aga väga palju kliimast ning seetõttu pakutakse Eestis tänavatoitu enamasti putkades. Meie tänavatel tegutsevad toidupakkujad on alati müünud saiakesi, hiljem lisandusid nende menüüdesse burgerid.

Maailma mastaabis on burger aga väga väike osa tänavatoidu kultuurist, näiteks Aasias on tänavatoiduks hoopis nuudlid, kiirelt läbiküpsetatud liha, karrid, supid, putukad, mereannid, kohalikud idandid ning juurikad –  seda nii praetult, keedetult kui ka muul kujul. Maailmamaitsed on jõudnud viimastel aastatel samuti Eestisse ning julgemad maitseelamuste otsijad leiavad tänavatoidukohtadest nii vürtsikad nuudlid kui saavad tunda ka põletavaid Aasia maitseid.

Kasvav trend on veganlus, tulles välja järjest põnevamate retseptide ja maitsetega. Juba täna on võimalik peaaegu igast tänavatoitu pakkuvast kohast leida mõni selline toit, kus pole grammiga liha!

Tänavatoit on soodsam kui restoranitoit, aga kindlasti ei saa öelda, et see oleks kuidagi vähem maitsvam. Üldiselt on tänavatoidu hinna ja kvaliteedi suhe hästi paigas.

Päästke Willy on koht, kus tunned hetkeks, et oled sattunud Londoni tänavatele nautidesparimat tänavatoitu, mis on eales välja mõeldud – fish & chips’i. Krõbe kartul ja paneeringus hõrk valge kala koos tartar kastmega on läbi ja lõhki Inglise traditsioonidest pulbitsev roog. Esimestena Eestis pakuvad tänavatoidu klassikat Eesti oma kalast – Peipsi kohafileest.

Krõbedaks paneeritud Peipsi kohafilee on  toitude pärl, kuid lisaks fish&chips’ile pakutakse ka mitmeid kalaburgereid, värsket salatit ning wrap’e. Julgevad isegi väita, et nende valmistatud kala on nii mõnegi mittekalasõbra meelt muutma sundinud! Tõsi, omast kogemusest võin kinnitada 😊 

Ma ei ole suur kalaroogade sõber, siis Päästke Willy fishnchips on olnud tõeliseks avastuseks minu maitsemeestele, sealt saadud kohafileed sõin kahe suupoolega ning oleks rohkemgi proovinud kui hea roog otsa ei saaks. Ka peab kiitma juurde antavad kastet. Kui tavaliselt jätan söögikohtades kastmekausi poolikuks, siis Päästke Willy kastmetopsik saab tilgatumaks tühjaks tehtud. Ühesõnaga, õnnestunud retsept. Ka kartulitele pole midagi ette heita, paraja suurusega ja soolasusastmega, samuti pole need liiga rasvased.

Hinnad on portsjoni suurust ja kvaliteeti arvestades igati mõistlikud ning maha ei murra, kuid samas igapäevaselt ka seal käia ei kannataks. Kuigi nädalavahetuse jalutuskäigu kõrvale haarata on nagu rusikas silmaauku.

Teenindus on igati korrektne ja viisakas ning ooteaeg ei võta tükki küljest (kui just väga tihedal tipp-tunnil ei satu ligi)

Mainimata ei saa ka jätta, et Willy krõbe paneering, värsked salatid ja kastmed on käsitsi valmistatud kohapeal suure hoole ja armastusega!

Päästke Willy leiad Tartus Lõunakeskuses 😉

Ise olen lapsevanemana loll, kui ei taipa, et lasteaedades jagatud tasuta sissepääsu piletid lastele Jää aja keskusesse, pole seotud mingise turundusnõksuga. Igaljuhul, kogemus taaskord omaette ja lihtne tõdemus, et rohkem sellise stiiliga asutust lastega enam külastama ei tõtta.

Siis, kui see maja siin avati, siis oli lastel väga vahva, mõnikord lubati külalapsed tasuta sisse, teinekord ka vanemad. Giidid, ja teenindajad, väga vahvad, sõbralikud ja no, vastastikkune viisakus oli kõrges hinnas.

Igatahes, nüüd mõni nädal tagasi, lasteaias, anti mõlemale lapsele tasuta jääaja keskuse pilet, ega me väga ei süüvinud ka, sest, arvasime, et nimetatud päevadel, mil pilet priid sissepääsu lubas, pole meid koduski. Aga võta näpust, pool perekonda haiged, planeeritud käigud tühistatud, otsustasin lapsed saata täna vahelduseks siis jääaega. Vaatasime veel kodulehelt järgi hinnakirja, kus oli kirjas, et täispilet on 9 eesti uut raha ja lapsele alates 4 eluaastat 6 euri. Andsime kaasa 20, sest lapsed tahtsid juua ja nänni ka osta.

Lapsed tulid koju tagasi.”Emme piletiraha oli 20 eurot, suurtel kokku.” Ja koju tuldi nii ruttu, sest pisemal piigal oli tulnud köhahoog, ja tahtis juua. Kuid raha, enam näksi või joogi ostmiseks polnud.

Vaatasin siis kodulehte uuesti, piletiinfos oli seesama info, mis ennegi lugesin. Kuid, uudiste rubriigis oli jõulumaa artikkel ja tõepoolest, seal seisis, et jõulumaa pilet on 10 eurot, alates neljandast eluaastast. Ja jääaja keskuse uksel on silt, kustõepoolest kirjas, et sissepääs 10 eurot.

Ise olen lapsevanemana loll, et ennem korralikku eeltööd ära ei teinud eks ole? Ma arvan, et kui ma oleks seda teinud, poleks ma võtnud vastu otsust, poleks mõelnudki, neid sinna lustima saata. Võib olla need pered, kes tulevad kaugemale, vaatavad nagu meiegi ainult tava hinnakirja. Kas nad keeravad otsa ringi ja jätavad keskuse külastamata, kui avastavad, et külastushind on oluliselt kõrgem, kui kodus arvutatud?

Ma pole pahur, et pidin etenduse eest maksma, või meisterdati purkidest küünlalaternaid või ühe piparkoogi eest jõuluvanalt. Aga kui jõulumaa pilet on kallim juba täiskasvanu tavapiletist, siis, tekib küsimus,….mida ma siinkõvahäälselt ei esita. 🙂 lisaks leian, et sellised prii sissepääsu kaardid on kõva PR trikk, kuid kaua need ei toida.

Nimelt, kahe tasuta sissspääsu kaardiga said sisse mõlemad nooremad lapsed. Tavahinnaga ehk 6+6 oleks saanud suured lapsed. Ja neil oleks jäänud veel 8 eurot kamba peale jäänud kohvikusse. Kõik oleksid rahule jäänud. Oleksime teinekordki vb uudistama läinud.

Täna aga, said nooremad tasuta sisse. Kaks suuremat said 20 euroga sisse. Raha üle neil ei jäänud. Ja koju tulid üsnagi pettunud tegelased. Kui poleks neid sissepääsu 2 kaarti arvestanud ja oleks mistahes tavapäevas keskust väisanud, oleks piletiraha olnud 4×6 ehk 24 eurot ja kui oleks nende jõulumaa kuupäevadel tahtnud ilma kahe kaardita külastada, oleks kokku läinud 4×10=40 eurot. Ja kujutage, ette kui oleks tahtnud veel KOGU PEREGA ühise ettevõtmise teha.

Vaat selline jõulumaa kogemus siis.

Tooksin siia kõrvale Pokumaa jõulumaa, kus näiteks on tavaperepilet 18 eurot, kuid jõulumaa raames, oli pilet 15 eurot. Ja kogupere leiab ajakasutust, hinge ja tühja kõhu kosutust. Et nagu, ei pea vist teist korda ütlema, kus järgmisel aastal oma pere sammud seame…. 🙂

 

Ma pole väga väga ammu aega saanud arvutit kaenlasse krabada, et paar ridagi sõpradele kirjutada, blogisse märkmeid teha, sest sel kuul, justnimelt sel kuul on prioriteet olnud midagi muud. prioriteediks on olnud haiged lapsed, pisikud ja muud batsillused, mida koolis, lasteaias, üsna kamaluga ja heldekäeliselt jagatakse. Ma olen olnud ühte meelt vanematega, kes on olnud vastu haigete laste lasteaeda viimisele. Samas, eks ole defineerigem üksmeelselt, milline on haige ja milline pole. Olgu, ma võiksin olla nõus, et haige laps on see laps, kes nakkab, aga kes meist võiks teda, et lapsel midagi nakkavat on, alles siis, kui viin lasteaeda köhasee ja tatise lapse ja teisedki hakkavad riburada jääma, aga siis on hilja, eks ole. Olgu, köhast ja nohust saan aru. Tegelikult, ei saa.Laps, kes on köhane, tatine, kes ennast halvasti tunneb, selle lapse koht ei ole lasteaias ega koolis. Tean, vanemaid, kes lasteaia hommikul lapsele rohtusid annavad, et esiotsa kasvataja aru ei saaks, et haiglane laps rühma jõuab. Aga lapsel endal on ju siiski paha ja halb olla.  Ja lapsed, kes just paranemas ja kelle organism vastuvõtlikum, võib ka uue pisiku külge saada. Aga vanemad, näed, kas ei saa aru või ei taha aru saada, et haige lapse koht on kodus. Köha, nohu või millegi muuga. Kevadel sai meie pere plikad näiteks lasteaiast tuulerõuged, põdesid 2 nädalase vahega läbi. Sel sügisel jagati peotäiega täisid – õnneks läks meist mööda. Järgmine “jagamine” oli leetrid, mis läksid meist mööda ja viimane uusim “röögatus” olid sarlakid, noorema lapse vastasrühmast. Kuna tegu on piisknakkusega, jätsin mõlemad lapsed paugupealt lasteaiast koju, sest ootasime seda põlvelõikust ja narkoosiga opi ajaks, ei tohtinud ka haigusi kehas olla. Nii, et paaniline organismide turgutamine ja ravi, käis ka eelviimasel päeval, enne haiglasse minekut.

Haiglas, sattusime samasse osakonda, samasse palatisse. Selle vahega, et õks õdedest oli tuttav ja laps tundis ennast turvalisemalt, kui eelmine kord, samuti oli seltsiks ka hunnik koomikseid, ristsõnu ja loomulikult telefon. Eks operatsioonijärgselt toibumine oli raskem ja nutusem, kui eelmisel korral, aga oodatust ja arvatust läks kõik kergemalt. Ka kirurg jättis parema mulje, kui esimesel korral. Igatahes, haiglast tulime omal jalal ja üsna naeratus suul ära. Rohkem, me ptui-ptui sinna minema tagasi ei pea. Lapsed said lasteaeda ja kooli tagasi, ja üsna uhkelt, saime tervelt nädalajagu päevi ära käia ja juba ongi taas jagatud kamaluga uus ports köha ja nohupisikuid, mis ära minna ei taha. Aga apteeki oleme nelja peale ravimite eest raha jätnud, pea 150 eurot, et vahepeal tekib mulje, et ma ülen ilmselt püsiklient kohalikus apteegis 😀 Apteekriga juba sinatame ja kui suvalises kohas linnas trehvame, siis varsti hakkame juba lehvitama ja üksteise pere käe käigu kohta aru pärima 😉

Ja siis vahepeal on selgunud, et vanema poisi kehalise kasvatuse õpetaja on…. On mis ta on 🙂 Igatahes juba kevadel, sai talle räägitud, et kuna laps jääb kehalisest vähemalt jõuludeni kõrvale, äkki saaks leida talle tegevuse, mille eest ta siis hinded kätte saab. Et annan varakult informatsiooni, siis ei tule see äkki ja saame õpetaja- kooli- vanema ja koduna kompromissi leida. Olgu, õpetaja oli nõus ja lubas mõelda. Jah, nüüd viis poiss vabastava tõendi kooli ja õpetaja küsis, et mida ta seni teha mõtleb, kui teised suusatavad tundides…. Ee….. okei 😀  Ja muidugi, mäletate draamat, kuidas lapsed ei tohtinud enam dressides jne koolis käia. Et kool ikkagi ameti asutus. Ja oleks ka eeldanud, et kui oli klassipildistamine, siis on klassipilt uhke ja ühtki dressides last seal peal pole. Õigus, lapsed ongi ilusad ja toredad ja ainus kogu, kes on dressides, on kehalise kasvatuse õpetaja/ klassijuhataja. Kas õpetajatel on siis lubatud koolis, tunnivälisel ajal, käia dressides, kui lastel see on keelatud? Samas, käivad keskkooli lapsed nii, et tulevad dressides kooli, koolis vahetavad lühikeste pükste vastu ja nagu jällegi, kas nii on lubatud? Et lugu nagu võrdsetest, võrdsematest ja kõige- kõige, kellele ükski reegel ei kehti 🙂

Aga hoolimata igasugustest imelikest tõvedest, apsakatest ja mööda rääkimistest, on meil täielikult hugge aeg. Ehk siis taanlaste moodi rõõmus ja õnnelik aeg.

Lumi, piparkoogid, mandariinid, glögi, kuum tee, soe tuba, uued kelgud ja pehmed karvased kindad, sokid. Läheme jõulukuuske tooma – üks kord aastas ikka võib endale kuuse tuppa tuua. Mis siis, et eriti ruumi pole, aga mis jõulud need ilma kuuseta on 😀  Sel nädalal on jõulupeod lasteaias, koolis. Harjutame süldi keetmist. Kuulame jõululaule ja hulganisti mõminaräppi 🙂 ja kui ma nüüd üks hetk Põnni lahkel loal paar minutit  kirjutamiseks saan, kirjutan ühe hugge aabitsast loo. Jõuluhullus, aga pisut teistmoodi, kui varasematel aastatel.

Meil oli nii võimas perepuhkus eelmisel nädalavahetusel suvepealinnas Pärnus, et ma kohe pean soovitama ja kiitma Embrace apartmentide toimekat töökat, abivalmid töötajaid ja muud personali. Et asi ära rääkida, tuleb alustada algusest….Otsisin kogu perega Pärnus majutusvõimalusi, kus oleks mugav ja no need minu tüüptingimused täidetud. Minu üllatuseks olid enamus hotelle jm nendeks kuupäevadeks, mis me soovisime välja müüdud. Ja kogemata sattusin Booking. comis Embrace Apartmentide peale ja kuna pildid mulle meeldisid, panin oma soovid kirja ja läkitasin teele. Vastus tuli kohe.  Mõnus, kiire, konkreetne ja selline “vana tuttava” tunne tuli peale. Kõik, mis ma soovisin, need ma sain 🙂 Sain ka viimasel hetkel kirja, kus pakuti toa vahetust, sest teises toas vastas meie pere suurusele köögi lauasuurus.

Meie viibisime toas Emerald-Avatud planeeringuga, läbi kahe korruse paiknev apartement (55 m2) mahutab kuni kuus inimest. Esimesel korrusel on elutuba pääsuga oma terrassile, kööginurk, duširuum ja saun. Teisel korrusel on kaks osalise seinaga eraldatud magamistuba — ühes lai kaheinimesevoodi, teises kaks eraldiseisvat voodit. Itaalia tehnikaga varustatud kööginurgas on graniidist tööpind, pliit, õhupuhasti, mikrolaineahi, nõudepesumasin, veekeetja, külmik ja muud vajalikud tarvikud.

Teisel korrusel oli üks lai voodi, kuhu mahtusime meie, teisel pool vaheseina oli 2 eraldi voodit, plikadele ja allkorrusel diivan, kus siis suuremad lapsed leidsid omale mõnusa pesa. Saun ja kuum dush. Tuppa toodud õhtusöök ja hiljem veel puuviljavaagen ja vahuvein. No kas saab paremat puhkust tahtagi. Lapsed igatahes sattusid, nii vaimustusse, et avaldasid soovi sisse kolida 😀

Viimasel hommikul toodi hommikusöök lausa tuppa ja voodisse 🙂 Nii mõnus. Aitäh kokale, maitsvate, ja külluslike nii hommikusöökide, õhtusöökide kui magustoitude eest.

Seega, kel järgmiseks nädalavahetuseks plaane pole, siis võtke ühendust Embrace toimeka administraatoriga ja pange endale üliäge puhkusepakett kokku 🙂 Jõuate, enne jõulusaginat ja virr varri keerdus närvid sirgeks lõõgastuda 😀 Külastage Tervise Paradiisi veekeskust ka. Lastele kindlasti meeldib ja saab teistmoodi elamuse jälle. Apartmentidest umbes 500 meetri kaugusel.

Embrace majutuskompleks asub vaikses elamurajoonis Pärnu rannapiirkonna lähistel.

” Radisson Blu Hotel Olümpia tervitab teid soojalt Tallinna südames. Lai valik kõrge kvaliteediga teenuseid ja mugav asukoht teevad siinsest hotellist ideaalse peatuspaiga nii ärireisijale kui ka puhkajale.  Hotellis on 390 maitsekalt kujundatud ja hubaselt sisustatud numbrituba, milles on tänapäevased mugavused, nagu traadita internet ja 24 tundi töötav toateenindus.”  Nii algab hotelli tutvustus kodulehel.

Mina ööbisin Superior toas, mille ligikaudne suurus on 17 -24 m2. Tuba pakub imeilusaid vaateid linnale, kuna paikneb kõrgematel korrustel. Tänu toas olevale kohvimasinale saab alustada päeva koheselt tassikese kohviga. Olemas on kõik, mida vajab. Voodid pakuvad erakordset mugavust. 

Ja kuna tol korral ööbisin ma seal Radisson Blu Hotel Olümpias esimest korda, siis ikka seepärast, et mul oli vaja peale tööd Tallinnasse jääda.  Ja kuna hea sõbranna sealsamas töötab, siis otsustasime ühe naiste õhtu korraldada. Tegelikult me käisime spa-osas, ja pärast einestasime kohvikus ja jutustasime maast – ja ilmast. Tol korral oli ikka päris korralik torm väljas ja hiljem toas viibides, oli kohati päris kõhe nende puulatvade kohal õõtsuda. Samas oli see ju jällegi kogemus omaette 🙂 

Nagu ikka, igas hotellis või majutusasutuses on mul oma “kiiksud” – hommikumantel, sussid ja teevalmistusvõimalus toas. Antud toas toodi õhtul tuppa ka kuum kakao ja puuviljad. Oeh 🙂 Mmm…

Järgmisel hommikul olesklesin toas pisut kauem, kasutades,  head suurt akent ja aknalauda tööruumina. Ma jumaldan selliseid nurkasid 😀  Kes ei jumaldaks, ma tahaks teada 😀