Ühes onnis, mille asukohaks, kena rohelise sambla kattega kaetud mägi. Hea vaade aknast, puude vahelt järvele, või hoopis teisele poole, et kirjutada, aknalaual olevasse kladesse, möödasõitvate autode numbrimärgid ja mööda jalutavad inimesed, kes Baumile kohutavalt närvidele käisid. Kui see oleks vähegi tema teha olnud, oleks google mapsi sissekantud lastevaba tsoon raadiuses 5 km ja pluss.

Baumile käis üldse närvidele palju asju. Ülemised naabrid, vahet pole, kes parasjagu üleval korterit oma koduks pidas, oli Baumi meelest häiriv igapäevane olmemüra, trepist käimine ja beebipoisi jooksmine. “Kohutav lärm. “, ja tagus harjavarrega vastu radikaid.

Baum, oli selline trullakas pensijonäär, tumedad lokkis pikad juuksed ja prillid. Väga ökosuhtumisega. Lampe põlemas, pole naabrid juba aastaid näinud. Tegelikult käivad Baum ja Ban õues hommikul vara või õhtul hämarikul.

Mõnikord, aga juhtub, et Baum ei karju naabrite peale, vaid oma osa saab ka Ban. Täna näiteks, kui lapsed trepikojast möödusid, karjus toas keegi ” Mida sa oma aruga teed? Mida sa endast õige arvad?” Hea, et Ban on 85 aastat vana ja kõrvakuulmist väga pole. Tema meelest pole Baumil väga häda midagi, kui tollel on oma rohud võetud ja akna peal naabrite valvet peab. Siis rahulikku juttu jätkub kauemaks.

Autor

Kirjuta kommentaar