Kuidas olla sõber ja autoriteet?

Paistab nii, et lapse ja vanema suhted on igal juhul hierarhilised – üks on teisest kõrgemal. Ebavõrdsus tuleb sellest, et lapse vajaduste rahuldamine sõltub vanemast. Mida väiksem laps, seda rohkem sõltub ta vanema hoolitsusest ja seda suurem vastutus on vanemal.

Kasvades suudab laps võtta enda eest järjest rohkem vastutust ja vanema vastutus väheneb. Ühtlasi väheneb ka hierarhilisus. Vanem, kes toetub vaid võimule, avastab ühel päeval, et tema mõju on kahanenud olematuks. Täiskasvanud laps võib kunagistesse autoritaarsetesse vanematesse suhtuda haletsuseseguse põlgusega.

Kuidas siis kasutada oma üleolekut nii, et suhted oleks lähedased ja samas oleks teil ka autoriteeti?

Esiteks: kui tahate olla lapse sõber, kohelge teda võrdsena.

Nüüd, kus me oleme pikalt rääkinud lapse ja vanema vahelisest ebavõrdsusest, on kohane sõna “võrdsus” uuesti kasutusse võtta. Võrdsus ei tähenda lapse koormamist täiskasvanute muredega ega tema kaasamist suurte mängudesse.

See tähendab, et te

  • selgitate oma otsuseid lapsele;
  • probleeme lahendades püüate leida lahenduse, mis sobib nii teile kui lapsele;
  • lapsele nõu andes ei suru oma lahendusi peale, vaid pakute neid välja kui võimalusi.
  • Ja muidugi tähendab võrdsus ühist mõnusat mängimist, sportimist, jutustamist ja muud toredat ajaveetmist lapse vanusele vastavalt.

Teiseks: kui tahate olla lapsele autoriteet, peate selle välja teenima.

Te teenite selle välja, koheldes teda kui sõpra, nii nagu eespool räägitud. Kuid te ei suuda olla alati selgitav, arvestav ja heasoovlik. Vahel te käratate ja vahel te lihtsalt ei taha temaga rääkida, sest olete väsinud või murelik. Siis andke mina-teateid: “Ma olen nii väsinud, et ei taha sinuga rääkida. Ma tahan vaadata selle filmi lõpuni. Palun ära sega mind.” Niiviisi käitudes annate lapsele oskuse kasutada sellist mudelit ka oma elus.

Lapsed hindavad vanemates lihtsust ja inimlikkust, mille juurde kuuluvad ka teie nõrkused. Nende tunnistamine mitte ei vähenda, vaid suurendab teie autoriteeti, kui suhe lapsega on siiras.

Ja kui te siiralt ja sõbralikult suheldes ning teineteisele vabadust jättes olete lapse täiskasvanueani välja sammunud, avastate võibolla, et olete endale saanud tõeliselt hea sõbra. Võrdväärse sõbra.

PERESUHETES AITAB TASAKAAL

Äärmiselt tihedad ja lähedased peresuhted

Pluss: Tagatud on toetus ja turvalisus, tugev meie-tunne.
Miinus: Liiga suur sõltuvus üksteisest, väljaspool peret on raske kohaneda.
Mina areng jääb kängu.

Jahedad ja distantseeritud peresuhted

Pluss: Soodne keskkond iseseisvuse ja mina arenguks.
Miinus: Vähe toetust, turvalisust, soojust, vähe meie-tunnet.

Paraja läheduse ja distantsiga peresuhted

On toetust ja turvalisust, kuid jääb ruumi ka iseseisvuse ja mina arenguks.