Autor

Henri

Browsing

Siis kui on nutivaba ja ekraanivaba päev ning õues on ilus ilm. Aga ema sunnib õppima. 😀 Tegelikult, mulle meeldib kirjalikke töid teha, ja suuline juhendamine sobib mulle ka. Vanas koolis, olid klassid väga suured ja kui mul mingi teema vahele jäi, siis ma kodus ka ei viitsinud õppida. Praegu, ema käseb, mul vabadel hetkedel korrata ka eelmise poolaasta teemasid. Praegu kahetsen pisut, et koolivahetus nii hilja toimus, aga ma olen rahul et see otsus valutult tehti.

Igatahes, täna oli meil looduse tunnis õueõppe päev. Käia looduskoosluses ja luua looduspäevik.

Koer, vist…🐕

Uues koolis on eriti tore loodusõpetuse õpetaja. Kui kõik õpetajad oleksid sellised, siis poleks ühelgi lapsel õppeprobleeme.

Kõik õpetajad on muidugi ägedad, siin koolis.😎

Sellega läks nüüd nii, et…pidin tegema uue, sest “Eia jõulud Tondikakul, oli liiga sarnane ajalehes ilmunud kahele arvustusele. No, igatahes…ma püüdsin välja tuua kõik aspektid, ja seda tööd ei arvestatud.

Õnneks vaatasin, eelmisel päevad “Tõde ja Õigust”, A.H. Tammsaare romaani esimese osa ainetel. Kirjutasin õpiku järgi, siis uue arvustuse, õpiku arvustuse kirjutamise põhjal. Sain arvustuse nelja, sest unustasin kirjeldada näitlejate kostüüme ja lavadekoratsioone. Ja komavigu oli ka peoga. Aga, neli pole kah, paha 🙂

Heategevuslikust projekt

Soovisin aidata, omavanuseid lapsi, kellel jõulude ajal, ei ole võimalik veeta traditsioonilisi jõule koos oma vanemate isa- ema või oma päris õdede- vendadega. Kes elavad, töötavad, õpivad koolis ja lasteaias, nagu iga teinegi nende vanuses laps, noor. Kuid, kelle alaline elukoht, on Käopesa peremaja Tartus.
Kirjutasime kirja Käopesa juhatajale, täpsustamaks, mis oleks vaja või millest puudust tuntakse?
Sel hetkel oli meie plaan koguda kokku kõik terved, arendavad ja käelised mänguasjad ja viia need lastele, kellel neid rohkem vaja. Või teha, neile väike elamuskingitus.
Pärast kahte kirja, oli meil selge, kuidas teha head. Ja seda mitte kord aastas, vaid aasta ringselt.
Paneme kirja mõned tähelepanekud

• Asenduskodu lastel ei ole üldiselt puudust asjadest, pigem on puudus inimesest, kes neile tähelepanu pööraks ka väljaspool jõuluaega
• saavad lapsed väga palju tähelepanu just jõulude eel, kuid seejärel nad justkui unustatakse.
• Meie noortepesas on noori, kes sooviksid Sinuga aega veeta – lauajalkat mängida, lauamänge mängida, koos kokata
• Igal juhul on plaanitud elamuskingitus, asenduskodu aias kindlasti elevust tekitav ja meeldib kindlasti just pisematele lastele.
• Eriti tore, kui sellised kontaktid (mänguõhtud vms) muutuksid regulaarseks

Jõudsime asenduskodu perevanematega kokkuleppele, et
• Teostan kooli heategevusliku projekti etteantud kuupäevade raames, kuid projekti tulu läheb siiski Käopesa laste noortemajale
• Igakuine oma aja sisustamine koos omaealiste noortega Käopesas
• Ja kevadel, kui ilmad soojemad, pinnas kuivem, viime läbi oma elamuskingi asenduskodu pinnal

Heategevuslik projekt
• Küpsetasime heategevusliku küpsetiste müügi tarbeks täidisega tuuletaskud
• Müüsime, neid suulise reklaami alusel sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Uksemüük.

Aga…meil on üle paar karpi tuuletaskuid. Paneme siin kaks karpi, nö heategevuslikus vormis “oksjonile”. Pakkumisi saab teha, 28.12 kuni kell 15.00. Alghind 10 eurot/karp

Seega, projektikirjeldus ja kokkuvõte täieneb veel….

Mulle anti kirjanduse tunnis, teistest eraldiseisev ülesanne. Ehk siis…. kirjutada mängufilmi kohta arvustus.

Mängufilmi arvustus “Eia jõulud Tondikakul.”

Siit see siis tuleb 🙂

Minu meelest, on Eia jõulud Tondikakul, pisut eksitav pealkiri, jõulud ei puutu eriti üldse asjasse. Jõululaule väga ei laulda laulda, ning päkapikke, ega sussi aknal ei paista,  jõuluvana ei tule. Seega, mingit põhjapõdra-päkapiku lugu, siit ei näe.

Mängufilmis lauldakse paar talvelaulu ja ehitakse kuuske, kuid sellega jõulude roll muinasloos piirdub. See on talvise metsa ja maarahva muinasjutt. Armas, soe, siiras ja südamlik. Minu meelest, on see mängufilm, väga vahva film, kogu perele, ja see võiks saada üheks ajatuks klassikaks samamoodi, nagu välismaised iga aastased pähekulunud filmid “Üksinda kodus” ja “Visa hing”

Film on rahulikult kulgev, suuri hirmu kohti ei ole, põnevust siiski jagub ja magama vaatamise ajal  ei jää. Loos on palju südamlikke ning humoorikaid detaile, mida saavad nautida ka lapsevanemad.. “Eia jõulud Tondikakul” on kaasaegne muinasjutt ning muinasjuttu  rõhutatakse eelkõige visuaali kaudu.Filmi peategelane Eia, kannab villaseid mantleid, kootud salle ja käpikuid, flanellkleite, viisakaid kootud kampsuneid ja nahast saapaid. Film on muinasjutu hõnguline, sest tänapäeva lapsed ju käivad peamiselt firmamärgi saabastes ja hoopis teistmoodi mütside ning jopedega, karupükste asemel on suusapüksid ja kleidiga ei roni keegi lumehange.

Kostüümi seisukohast on Raiesmiku Raivo irvitust esile kutsuv. Üleni nahkades, ja see  dressipluusi alla topitud põhust pall, mis peaks mõjuma kui õllekõht, siis see mõjub väga naljakalt.

Lugu on  kaasaegne ning sisu pool on realistlik ja lihtne. Eia vanemad on mõlemad omal alal edukad, paraku väga tööga hõivatud. Jõuludeks sõidab isa Aasiasse ärireisile, ema puhkuseplaanidel aga on ootamatu kriips peal. Eia ei ole saanud oma vanematega piisavalt aega veeta ja tema suurim unistus on  see, et saaks olla koos ema ja isaga, koduses õhkkonnas. Kelgutada ja lihtsalt naerda. Nüüd aga on olukord selline, et jõulude ajaks lükatakse laps võhi võõraste inimeste keskele hoida. Õige pea selgub siiski, et tegemist on südamlike ja armsate maa inimestega, kes Eia kohe enda rüppe võtavad ja pakuvadki talle seda koduste perekeskste jõulude tunnet nii üdini, kui seda veel saab. Lõpuks, nagu muinasjutule kohane, saabuvad maale ka Eia ema ja isa ning kõik on väga õnnelikud.

Jõulurõõmu varjutab,  läbinisti halb ja ahne naaber Raivo, metsaärimees, kes on külajoodikult välja petnud tema metsa ja kavatseb selle lageraiega maatasa võtta. Raivo meelest on orav – kahjur. Lihtsalt tavaline rott, koheva sabaga.Loo üks teema keerlebki selle ümber, kuidas Raivot ja plaanitavat metsaraiet peatada. Teine rõõmsat elu varjutav liin on Eia isa ja tema isa vaheline suhe. Selgub, et Eia isa vihkab oma isa, kuna pärast isa ja ema lahkuminekut, mil poiss oli vaid 10-aastane, ei ole ta enam oma isa näinudki. Eia isa Oskar (Priit Võigemast) on kogu elu arvanud, et isa ei hooli temast. 

Loo põhi kangelane on loodus. Loomad, linnud, talvine mets. Filmis on väga kauneid looduskaadreid, palju nunnusid metsalinde ja oma askeldusi toimetavaid loomi.

Eia satub üsna filmi alguses enda jaoks täiesti uude, unistuste maailma ja õnneks see unistuste maailm ongi nii, nagu ta on soovinud. Maaelu on idülliline ja  enamuses elavad seal endaga hästi toime tulevad ja soojad-südamlikud inimesed, kellel on aega, et igal õhtul perena koos ühe laua taga õhtusööki süüa ja kes vajadusel jõu koondavad, et kurja vastu võidelda ning väetimaid kaitsta.

Minu meelest, tuletab jõulumängufilm  meelde, et mitte ainult jõulude ajal, vaid kogu aeg on pere kõige olulisem ning kunagised vead ei tohiks olla põhjuseks aastakümneteks lähedastest eemale hoida. Elu on liiga lühike, et pereliikmete suhtes viha pidada.

Minule see mängufilm meeldis ja ma soovitan seda kõigile, kes veel näinud ei ole. Sai naerda ja sai põnevusest pöidlaid Eiale, tema missioonil hoida. Päris muinasjutt.

Mõnikord on koolis kodused koolitööd, täiega nõmedad. Mõnikord on ka grupitööd nõmedad. Samas, teinekord, võib nõmedatest koolitöödest tulla ka midagi vahvat.

No näiteks, see ajalehe tegemise värk, kus ma tutvusin mitmete huvitavate nägudega, õppisin intervjuud tegema ja artikleid kirjutama. Kooliprojektist, sündis idee, teha Äksi noorele mõeldud Oma noorte ajakiri- ajaleht. Esimene number on väljas. Ja kel veel pole. Saab meie käest tellida 😉

Teine, huvitav tund on ühiskonnaõpetus. Seal anti kodune ülessanne, viia läbi heategevuslik projekt. Seitsmendaks jaanuariks peab see olema läbi viidud ja tehtud slaidiprojekt.

Minu grupis, otsustasid grupikaaslased, osta ühte kingakarpi, natuke nänni ja saata see pakike Idatäht programmi kaudu Lähis Ida lastele. Et see on siis meie panus ühes projektis.

Aga minu meelest pole õige, teha midagi ruttu ruttu ja läbi mõtlemata, vaid seepärast, et kähku midagi tehtud saaks. Ja ma arvan, et õpetaja mõtles seda projekti nii, et meie peame ise mingi projekti läbi viima.

Ma ise mõtlesin, et oleks võinud, koguda kokku kõik terved mänguasjad ja viia need näiteks, lastele turvakodudes, varjupaikadesse. Või pakkuda, mingit elamust, lastekodulastele või teha head, hooldekodudes, et minna lugema ette, mõnele taadile või memmele, kelle oma silm, enam piisavalt ei seleta. Või kogukondlikus mõttes, minna talgute korras abistama vanainimest tema kodus, näiteks vee või puude tuppa toomisel, poeskäimisel või raamatute laenutamisel raamatukogust.

Või siis tõesti, teha rahaline panus, mõnele lapsi toetavale organisatsioonile. Aga mitte nii, et raha küsida vanematelt, vaid korraldada heategevuslik küpsetiste müük- oksjon, või ajakirja- ajalehe müük tänaval ja saadud tuluga toetada Tartu Käopesa ühte peremaja lapsi.

Mis arvate, mis ideed võiks veel rakendada?

Selle Koolijütsiga ja selle ajalehega on nüüd nii, et see on valmis. Printisin isegi välja ja mustvalgel, näeb intervjuude leht välja selline.

Tegin siia sissejuhatuse, minu isiklik arvamus spordist, tutvustan kahte kehalise kasvatuse õpetajat. Õpetaja Maris, on selle aasta uustulnuk ja õpetaja Rauno võitis Tartu linnamaratoni 42. Km etapi esikoha. Ajaleht, muidugi valmis, selle mõttega, et jõuab õpetaja kätte varem, enne hingedepäeva ja halloweeni, kuid usun, et see pole probleem, kui mõni uudis on nö “aegunud”

Kogu ajaleht, peab valmis olema järgmuse nädala reedeks ja siis selgub, kuidas õpetaja hindab minu panust ajalehe projektis.

Elame – näeme.

Koolikaaslased, sealt ajalehe grupist, tegid messengeri grupi, kus peaks arutlema tehtud töö üle. Andsin, teada, et teen lisalehe poistele. Intervjuu ja midagi veel. Alguses arvati, et miks lisaleht poistele, tüdrukutele ju pole.

Kena muidugi neist, mind lisalehe eest vastutajaks panna.

Mul on õnneks, minu osa valmis 😉

Selle ajalehe teemaga, sai siis nüüd see asi, et teen lisalehe Koolijütsi Spordilisa ( Tark mees taskus. Nädalalõpulisa). Alguses oli plaan, see lisaleht, valmis saada koolivaheaja alguseks, siis oleks olnud soovitused, kuidas nutivabalt aega sisustada. Seekord aga on siis spordilisa, kus kirjutan enda suhtest spordiga, tutvustan uut kehalise õpetajat, toon Rauno Laumetsa intervjuu lugejateni ning sporditeemaline sõnarägastik (mäng), ning kuna viimane oktoobrikuu nädalavahetus on nii ameerikalik püha Halloween kui hingedepäev, siis tutvustustame kombestikku ja meisterdame helkurit ja ämblikuvõrku. Arvan, et lisalehe kohta käib küll.

Lisaleht on kujundatud Canva.ee s. Ja tiitelleht on selline. Lehekülgi on kokku 4.

Kui keegi, teab soovitada, mingit muud kujundusprogrammi, siis ootan uusi tarkusi alati õhinal 🙂