Autor

Grete

Browsing

Oleme nüüd kuu aega olnud distantsõppel. Me oleme uues koolis, uues klassis. Me õpime teistmoodi, me suhtleme teistmoodi ja kuigi vahest ajab distantsõpe täiega marru, oleme olukorraga rahul.

Hommikuti algavad meil tunnid, tunniplaani kohaselt, kell 9. Aga esivanem ajab meid juba kell 8.30 üles, lükkab hommikusöögi nina alla ja marss õppima! õppima!

Mulle meeldib õppida. Mulle meeldib kool ka. Ja eile oli minu esimene suuline peast vastamine õpetajale videosilla vahendusel. See õpetaja on täiega äge, kahju, et eelmises koolis, selliseid õpetajaid pole. Hinde sain küll 4 aga ikkagi väga tubli tulemus.

Ja slaidide eest sain kiita. Raamatuesitluse eest ning olin esimene, kellel klassiväline kirjandus läbi loetud sai. 😉

Mõnikord on küll palju õppida, aga ma saan praegu palju rohkem aru, kui eelmises koolis. Ema seletab ka natuke rohkem, aga ta seletas juba varemgi. Aga nüüd ma tahan ise ka rohkem õppida, ja täiega äge, kuidas meie koolis arvestatakse palju rohkem õpilastega.

Ainuke asi on see, et niipalju peab toas istuma ja sõpradega kokku ei saa saada. Meelelahutusena õpime saksa keelt ja youtube järgi joonistama.

Käime rohkem looduses. Kehalise kasvatuse õpetaja, soovib iga nädal liikumisepäevikut. Iga nädal, tahaks eelmisest tulemusest natuke parem olla. Natuke pikem vahemaa, või rohkem samme…

See distantsõpe on tegelikult päris huvitav, kahju et uued klassikaaslased, kes samuti ägedad näisid, sel aastal nendega kokkupuude lühikeseks jäi…

Soovin teile kõigile, tutvustada tõelist elamusmajutust, mida saab igaüks ka kodustes tingimustes järele proovida.

Jah, elamusmajutus, otse sinu kodu õel või garaazis. Küllap arvasite õigesti, et täna öösel, ööbin ma….autos. Telkimiseks veel vara, kuid autos, on suurepärane võimalus, teha midagi sellist, mis teistmoodi ja pisut elamust pakkuv, praegusel ühiskonna ignorantsuse ja korona viiruse leviku haardest, põhjustatud vaikuselus.

Hommikul muljetame. Praegu aega on mul siin madratsid, tekid, padjad. Istmed on alla lastud ning ego ka autosse mahutatud. Mõtlesin, et peaks võtma suure koera ja talle nimeks ego panna 😀 pime on pisut ja auto uriseb aeg ajalt. Hommikul peame kella 8.30 ks toas tagasi olema, sest 9.00 algab uus päev koduõppeks.

Aga, kui teeks nii, et selle nädala jooksul, teeks iga päev midagi uut ja täiesti ilma raha eest? Hoidkem kursis, kes ja kus või mis 🙂

Täna õhtul lugesime läbi eakohased lasteraamatud.

Bobbie Peers “Maailmalõpu generaator” ja Helen Käit “Eksinud” ja tegime kumbki arvuti slaididele kirjalikult ettevalmistused ( raamatututvustus, tegelased, sündmused ja oma arvamus soovitan või mitte)

Mu kõige kiiremini loetud ja ettevalmistatud raamat, vist üleüldse. Nõme. Aga hea, et tehtud on!

Ma tean, et ma eelmise raamatu vastamise eest, sain hindeks 1 ja lubasin, et ma ei loe enam mitte ühtegi raamatut rohkem. Aga…mu ema on paras tüütus, mis puudutab raamatuid, lugemist. Seega. Ma siis loen.

Pidin valima eakaaslastega raamatu. Otsustasin selle raamatu kasuks, sest, selles on peategelasteks grupp viienda klassi õpilasi.

Emps sundis, selle raamatu kahe päevaga läbi lugema. Ja homme teeme kirjaliku kokkuvõte ja raamatu tutvustuseks slaidid. Väkk.

Jõuluhommikul, ootas meid üllatuspostitus lehel, kus osalesime ühes jagamismängus, mille auhinnaks oli kuus imelist kehakoorimise kreemi. Just. Ema osales loosis ja “tagis” mind ka ära, sest kehakoorijad on meie teema ja sinna juurde, tassike musta teed. Ja sel hommikul, tuli teade, et me oleme võitnud.

Fb Maarjalill ja päevaliblikas

Päris arvestatav kogus. Ja kuna Väänikud ei ole kadedad, said koorjad pistetud ka lähedaste kallite kingikotti. Minu isiklik lemmik on pruuni suhkruga ja maasika jahuga kehakoorija. Leian, et iga endast lugupidav neiu, peaks seda oma pesuvahendite hulgas omama, sest nahk on pärast kasutamist siidine, puhas, lõhnav ja pehme.

Emps käskis mul veel kolm muinasjuttu läbi lugeda, ning analüüs ja kokkuvõte teha. Kõigile kolmele!!! Täiega nõme. Minu pool päeva. Rääkimata sellest, et arvutis trükkimine võtab ka sada aastat aega. Aga, nii on päris kerge, lugeda ja endal ka jutustada parem. Selline see siis välja tuli.

See viimane on siis jutustamiseks mõeldud, aga tegin seekord korralikuma ettevalmistuse.

Aga, ma ise arvan, et õpetaja oma hindamist ei muuda ja siis see jutystamise asi ka ei muutu ja jälle mitu tundi tööd, niisama. Nõme.

Mulle meeldib raamatuid lugeda. Niisama oma lõbuks. Koolis kohustuslikke raamatuid mitte nii väga. Eelmisel aastal meeldis rohkem. Aga nüüd on õpetajal, mingi eriti haige hindamissüsteem ja selle vastu ei saa.

Kõik teavad, et mul on totaalne esinemishirm. Aga õpetaja paneb mulle ühe ka siis, kui ma kirjaliku osa näiteks viie peale teen, kuid suuliselt ei vasta. Ja kuigi, mul on kirjalik osa tehtud, saan märkuse tegemata ka veel.

Meil oli nii, et oli lugeda 3 muinasjuttu. Kahele muinasjutule oli vaja teha tüüptunnustele kokkuvõte ja 1 jutustada, kuid kokkuvõtet vaja polnud.

Ema aitas, mul teha arvutis tabeli. Teksti kirjutasin ise, sest nii jäi ka see mulle veelkord kinnistavalt meelde. Ema aitas suuliselt lauseehitusega. Tegin arvutiga, sest arvasin, et nii on ühtlasem ja paremini loetav. 4 päeva lugemist ja 2 h kokkuvõtete tegemist paberile, sealt edasi arvutis, kokku 4 päeva, 4 tundi, ilmaasjata. Tühi vaev. Ema näitas veel, kuidas nemad kooliajal raamatut analüüsima õppisid. Miks meie õpetaja meiega lagedaid asju ei tee?

Tegin 3 le muinasjutule kokkuvõtte ja valmistusin jutustamiseks. Õpetaja ütles, et kirjalik osa on väga hea, kuid kui suuline osa klassi ees on tegemata e 1 , on koond hinne 1. Lisaks märge stuudiumis, et tegemata.

Isegi kui saan selle 1 eiteamisimeläbi järgi vastatud, jääb ebaõnnestumise tunne ikka minuga. Ka kooli kohustusliku raamatu lugemine – miks lugeda või teha kirjalikku osa, kui suuline osa on oluline ja kirjalik, ei loe midagi. Teen, ei tee ja ikka 1. Nõme.

Mul oli tegemata jäänud, mingi eesti keele kodune töö, teemal Pan Kleksi akadeemia tund. Mõeldes Lotte ja Bruno pannkoogi matemaatikale torkas pähe, et Pan Kleksi akadeemias võiks olla hoopis õppeaine, nagu vahukommi matemaatika.🍡

Pan Kleksi akadeemias oli erakordne tund, milleks oli vahukommi matemaatika. Vahukommi matemaatika oli täpselt sama hull tund, kui pulgakommide võidu lugemine.
Vahukommi matemaatika tunnis, õpilased arvutasid vahukommidel ja õige vastuse korral oli neil vaba voli, vahukommi vastused ära süüa. Vahukomme oli neil erinevaid värve ja igale värvile vastas üks number. Nii oli näiteks number üks – kollane ja number 5 – valget värvi vahukomm.

Iga tunni alguses, võeti pihuga erinevatest kottidest kommid laua peale ja kui õpetaja tehte tahvlile kirjutas, arvutasid õpilased peast lahenduse ja asetasid värvilised vahukommid lauale.

Näiteks oli nii, et kui vastuseks tuli 105, siis oli laual asetatud üksteise kõrvale üks kollane, valge ja sinine vahukomm. Sinine vahukomm tähendas, number nulli. Iga õpilane sai ühes tunnis maksmilaaselt kümme arvutustehet, sest muidu võis järgneda peale tundi hirmus kõhuvalu ja see oleks seganud osalemast järgmistes põnevates tundides, nagu pulgakommide võidu lugemine või meelespealillede meeles pidamist.