AdrenaliininÀÀrmed töötavad viimse piiri peal, et naeratust kĂ”rvuni hoida ja seegi ei tule alati hĂ€sti vĂ€lja, sest kuklas hingab ĂŒlevĂ€simus, pidev enesetĂ”estamine, ĂŒhiskonna lati ĂŒletamine, kellekski enamaks saamine…
Kas ka sina ĂŒritad anda endast kĂ”ik ning olla alati sĂ€rav, tugev ja vĂ€simatu? Kas sa rabeled mitmel rindel, sest vaid nii saad kĂ”ikide endale vĂ”etud kohustustega ĂŒhele poole? See oravrattas tormamine vĂ”ib aga pahatihti lĂ”ppeda sellega, et sind tabab lĂ€bipĂ”lemine.

Ma vĂ”in rÀÀkida puhtalt omakogemusest, mis siis saab, kui teed tööd 7 pĂ€eva nĂ€dalas ja ei anna endale aega puhata. Meie kehal on piiratud vĂ”imed! TĂ€iskasvanud tĂ€iskasvanuteks, aga me nĂ”uame seda ka oma lastelt. Pange ennast kellegi rolli, kes on nii usin koguaeg ja peab midagi tegema, kuhugi jĂ”udma, olema selge ja adekvaatne, olema tark, olema toetav, olema kĂ”ike, mida teised tahavad… Kes ei julge kunagi öelda, et tal on raske, ta vajab tuge, ta vajab mĂ”istmist oma kaasinimestelt, kellega ta koos siin elus kulgeb. Enamasti praagib ĂŒhiskond need inimesed vĂ€lja – ei saanud hakkama, ei ole vÀÀrtuslik, ei ole see ja teine ja kolmas.
TĂ€napĂ€eva ĂŒhiskonna haiguseks on saanud 21. sajandi stress ja multiĂŒlesandlemine ehk soov olla oma kiire elutempoga samal ajal mitmes kohas. Aga mis saaks siis, kui me suudaksime olla kiirustades saja koha asemel ĂŒhes kohas sada korda paremini? Mida me tunneme seda kiiret elu elades? AdrenaliininÀÀrmed töötavad viimse piiri peal, et naeratust kĂ”rvuni hoida ja seegi ei tule alati hĂ€sti vĂ€lja, sest kuklas hingab ĂŒlevĂ€simus, pidev enesetĂ”estamine, ĂŒhiskonna lati ĂŒletamine, kellekski enamaks saamine… Aga mitte iseendaks olemine… Kas see on tĂ€nane argireaalsus? Ja ei ole sugugi vale koht kĂŒsida – kas sellist reaalsust me soovisimegi? KĂ”ik lubadused, et liigume valgusesse ja armastusse, on justkui suurenev illusioon lĂ”hestuva ja aina kiireneva elutempoga maailma raamides, vĂ”i siiski…

Kas te mĂ€letate aga lapsena neid hetki, kus saitegi ise olla, oma mĂ€nguasjadega mĂ€ngida nii, et keegi ei sundinud, ei kĂ€skinud, ei korraldanud – et saite olla vaba, joosta looduses paljajalu, tunda maapinna kĂŒlmust oma jalgade all, tunda vĂ€rskust ja kergust, tunda loodusega ĂŒhes olemise hingust – lubame seda endale ja ka oma imearmsatele lastele, kes seda samuti vajavad!
LĂ€bipĂ”lemine ja kurnatus on kehaline reaktsioon sellele, kui sa ei suuda enam seda koormat kanda. Ja kusjuures see pole isegi meie enda koorem, vaid vĂ€ljastpoolt peale pandud normid, mille tĂ€itmiseks peame ennast kas ĂŒletama, alandama, muutma, paenutama, pingutama ja kĂ”ike muud, mida me ise ei ole. LĂ€bipĂ”lemine on nii salakaval, et enne seda, kui see toimub, rakendab su keha ÀÀrmiselt jĂ”ulised ressursid, et teha viimased energeetilised pingutused, et tĂ€ita su aina suurenevaid nĂ”udmisi endale ja teistele… Ja siis on kĂ”ik – tekib tohutu madalseis, keha on vĂ€sinud ja kurnatud, pea on mĂ”tetest tĂŒhi, sest energeetiline sĂŒsteem annab kusagilt jĂ€rele ja hakkab lĂ”ivu vĂ”tma organitest ja rakkudest ja paneb sind tĂ€iesti vĂ€gisi puhkerezhiimile… See on tohutult ebamugav tunne – see ei möödu ei trenniga ja kindlasti mitte ĂŒleöö – see on seisund, kus on vaja pikka puhkust, et taastada oma jĂ”uvarud, korrastada oma mĂ”tted, anda kehale aega minna uude vormi.

Mida rohkem ma mĂ”tlen tagasi, viimasele poolele aastale – ma ei kukkunud lĂ€bi! Vaid olin liiga pikka aega liiga tugev, liiga tubli, liiga sĂ€rav, liiga andev, liiga palju kĂ”igile teistele elav! NĂŒĂŒd saan ma aru kĂŒll ja armastan end rohkem, vÀÀrtustan end rohkem, mĂ”tlen, olen, suhtlen, armastan teisiti, annan ennast teistele teisiti, loon teisiti, jĂ€tan teiste arvamused teiste mĂ”elda.

Kui keegi sinu armsatest inimestest on lĂ€bi pĂ”lenud, siis tea, et sa kunagi ei suuda aru saada vĂ”i mĂ”ista, mida ta tunneb, sest sellesse olukorda ei saa sa end panna ennem, kui sa pole seda tundnud ise omal nahal. Ja see pole olukord, kus öelda – tĂ”use pĂŒsti ja liigu edasi! See on olukord, kus öelda inimesele – ĂŒkskĂ”ik, mis sinuga toimub, see on okey ja ma olen olemas, nii nagu ma alati olen olnud.

Olen aru saanud, et magamine on parim viis oma keha energeetiline tase taastada. Puhkamine on olemine, kus meie keha taastab oma sisemised jĂ”uvarud ja inimene saab kontakti tagasi oma hinge olemusega ja teadmistega. Meie aju on organ, mis lausa vajab und. Und ei saa me kuhugi edasi lĂŒkata. Kogu meie keha kuni rakkudeni vĂ€lja uueneb une ajal. Ja pea meeles – ĂŒkskĂ”ik, kui hull on olukord, meie keha on vĂ”imeline Ă”igete vĂ”imaluste avanemisel tĂ€ielikult taastuma ja tervenema. Ärge tahtke inimestena liiga palju ja kĂ”ike korraga. Naudime kasvĂ”i seda, et meil on ilus puhas loodus, terved pereliikmed, soe kodu. Normaalne puhas toit. Me ei pea kellekski saama, kuhugi jĂ”udma ega midagi tegema, sest oleme ka lihtsalt juba siia sĂŒndides ÀÀrmiselt vÀÀrtuslikud, igaĂŒks meist!

Kas me peame tĂ€itma ĂŒhiskonna kasvavaid norme? Äkki peaksime hoopis muutma ĂŒhiskonda nii, et ĂŒhiskond tĂ€idaks meie muutuvaid vajadusi? Et ĂŒhiskond peaks olema mures meie pĂ€rast, mitte ei ole vastupidi, et inimesed jooksevad end raha ja materiaalsuse pĂ€rast hulluks, jĂ€ttes tĂ€itmata oma pĂ€ris elus olemise eesmĂ€rgi?
Sa vĂ”id kujutada ette, et need, kes ei ole kogenud lĂ€bipĂ”lemist, ei suuda eales mĂ”ista, mida sa tunned. Sa oled nagu kosmos, kes soovib ĂŒhenduda maaga, aga antenn on rikkis. Sagedus on teine. SeetĂ”ttu Ă€ra punnita selgitada ja end Ă”igustada ja arusaadavaks teha neile, kes nii ehk naa sinust aru ei saa ja kĂ”ige ÀÀrmisel juhul sind ĂŒldsegi hukka mĂ”istavad ja sind veel kĂ”ige halvimal stsenaariumi puhul risti löövad ja sulle rĂ€igeid hinnanguid annavad. Sina aga ei ole ohver. Kinnita endale, et jah, sinu maailm on muutunud ja tunned end nagu tulnukas kesapĂ”llul, aga sinusarnaseid on tĂ€na rohkem, kui sa arvatagi oskad.

LĂ€bipĂ”lemisel vĂ”ib ilmneda vĂ€ga palju erinevaid sĂŒmptomeid – Ă€revusest ja paanikast depressiooni ja kurnatuseni vĂ€lja. PĂ€evad ei ole vennad. MĂ”nel pĂ€eval oled sa eufoorias ja juba arvad, et see jube aeg sinu elust on lĂ€bi. JĂ€rgmisel pĂ€eval vĂ”ib sind aga tabada suurim madalseis, mida eales oled tundnud. Ära heida meelt. ÜkskĂ”ik, kus sina parasjagu oled, pea meeles, et lisaks sinule on maailmas vĂ€ga palju inimesi, kes teevad lĂ€bi tĂ€pselt sama, mida sina. Ka vaimsed inimesed ning ka ÀÀrmiselt edukad Ă€riinimesed – meie kehad on ĂŒhesugused ja seetĂ”ttu vĂ”ib lĂ€bipĂ”lemine tabada igaĂŒht, aga eelkĂ”ige neid, kes sunnivad end olema edukamad, tublimad ja sĂ€ravamad kui teised. Anna endale aega ja ajaga lĂ€heb kĂ”ik tasakaalu. Ja mis veel parem, vĂ”id leida end hoopis teisest kohast oma elus, uute eesmĂ€rkide ja tegevustega.

ÜkskĂ”ik, kui palju me ei magaks ja puhkaks, mis justkui peaks meid lĂ€bipĂ”lemisest pÀÀstma ja tervendama, ei vĂ”ta ööuni Ă€ra meie halbu tundeid. Need on emotsioonid, mida oleme enne lĂ€bipĂ”lemist vĂ€ga pikalt alla surunud ja mis nĂŒĂŒd korraga hopsti on esile kerkinud, sest nĂ€rvisĂŒsteem ja sinu energiakehad ei suuda neid vibratsioone enam alal hoida ja lubavad kĂ”ik pinnale kerkida, sest energiakehad annavad jĂ€rgi ja kĂ”ik, mis alateadvuses, on nĂŒĂŒd korraga tavateadvuses – sa nĂ€ed seda, mida sa sisaldad. Hakka neid tundeid tundma! Ja vĂ”ta nad omaks. Ära kingi neid Ă€ra – Ă€ra anna neid kellelegi teisele ja Ă€ra ela neid tundeid teistele vĂ€lja. Ära projitseeri neid teistele, vaid vĂ”ta neid kui vĂ”imalust saada ise targemaks.

KĂ”ige suurem kahju, selle emotsionaalse kurnatuse/ lĂ€bipĂ”lemise kahju on see, et ma mĂ”istan, kuidas see meile, kui perele tervikuna mĂ”jus. Sestap ma teadvustan, et kui lapsevanem tunneb end hĂ€sti on ka lastega hĂ€sti. Ja ka vastupidi. Kui vanem ei tunne end hĂ€sti, peegeldab ka laps seda segadust enda vĂ€ljaĂŒtlemiste ja kehakeelega. Õppimisega. Mitte Ă”ppimisega

Paraku on nii, et Eestis ei saa sa abi, kui sa arvad, et sul on depressioon, vĂ”i mure oma vĂ€simusega, vĂ”i see, et sa pole sinu arvates, sina ise. KĂ”ik ennast vĂ€lja reklaaminud aitajad soovivad, sind panna jĂ€rjekorda, ja tahavad sind fĂŒĂŒsiliselt kohale tulema. Aga kui inimene tahab kohe kellegiga rÀÀkida vĂ”i emaili teel konsultatsiooni, et sellest kĂ”ige piinavamale murele tĂ”lgendust vĂ”i leevendust saada kohe. Siis seda ei ole.

Mina sain ruttu jala ukse vahele, sest sain aru, et asi pole enam lihtne ega Ă”ige, ja kontakteerusin kahe oma valdkonda kuuluva spetsialistiga. SĂ”prade ja kolleegidega. Ühe kĂ€est sain diagnoosiks emotsionaalse kurnatuse ja teiselt lĂ€bipĂ”lemine. Nende vahele vĂ”ib pĂ”himĂ”tteliselt ka vĂ”rdusmĂ€rgi paigutada.
Mina kontakteerusin kolleegidega, ĂŒks on 24/7 vajadusel olemas, rÀÀkisin veel oma lastega, ja ĂŒhel hommikul…tĂ€psemalt oma sĂŒnnipĂ€eva eel, hommikul tĂŒhistati projekt, millega kaks kuud juba tegelesin ja emotsionaalselt koostöö kurnas, siis lepingu lĂ”petamise jĂ€rgselt terve pĂ€ev ma lihtsalt magasin ja eelĂ”htul lĂ€ksin Ă”igel ajal magama ja hommikul oli kĂ”ik nagu paika loksunud. Taevas oli jĂ€lle sinine ja pĂ€ike kollane. RÔÔm ja kĂ”ik olemas. 😀💖
Kolleeg ĂŒtleb, et kui ma sest perioodist rÀÀkida ei taha, siis kirjutaksin sellest hoopis. Ega see kaks kuud nagu oligi eriti hull. Ja ega enam ei tahagi rÀÀkida. Milleks? Oleks tahtnud, et kogu selle toimumise ajal, oleks keegi mĂ€rganud, ja abi pakkunud. MĂ”tlen vahel et, kas tĂ”esti, see halb enesetunne ei paistnud kogu selle maski alt lĂ€bi? Pealegi on nĂŒĂŒd ju kĂ”ik kontrolli all vĂ”i noo, teadliku mĂ”tetejuhtimisega kontrolli all. VĂ”i pigem mitte kontrolli all, vaid peaaegu nagu korras 🙂 Sellest kontrolli vajadusest ju kĂ”ik nagu alguse saigi. Aga praegu ma tunnen asju ja emotsioone, nii nagu need on, mitte nagu mingis kĂ”verpeeglis Alice imedemaal.

TÀna, sattusin lugema artiklit unenÀomaailmast, unenÀgude seletamisest. Siiamaani on mul olnud, kaks veendumust, et kui unes nÀed selget vett, on ees ootamas positiivsed ajad. Tume vesi, seevastu tÀhendab eesootavaid probleeme. Segadust. Kuid see artikkel kÔnetab mind ka vÀga.

https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=71036359

Ehkki sĂŒmbolite tĂ€hendus inimeseti erineb, on neil teatud universaalseid tĂ€hendusi. NĂ€iteks on vesi emotsioonide vĂ”i alateadvuse arhetĂŒĂŒpne sĂŒmbol. Lisaks sellele ĂŒldisele tĂ€hendusele vĂ”id arvesse vĂ”tta ka oma isiklikku tĂ€hendust. NĂ€iteks kui lisada veele omadussĂ”na sĂŒgav, on tĂ€henduseks sĂŒgavad emotsioonid. SeetĂ”ttu sĂŒmboliseerib sĂŒgavas vees ujumine sĂŒgavaid tundeid. Aga kui sa vett kardad, lisab see veel ĂŒhe tĂ€henduse: sĂŒgavalt hirmutav olukord. Ent kui vesi tĂ€hendab sinu jaoks naudingut ja paradiisi, vĂ”ib sĂŒgav vesi sĂŒmboliseerida suurt armastust ja tugevaid emotsioone.

Alati tuleb pidada meeles, et ainult sina tead, mida nĂ€htud kujundid tegelikult tĂ€hendavad. Et unenĂ€od on mitmekihilised, on oluline vĂ”tta nende uurimiseks aega, pidades silmas kĂ”iki neid kĂŒlgi, mis vĂ”iksid unenĂ€o lahtimĂ”testamisel midagi tĂ€hendada.

Meid pole jĂ€etud ĂŒksi oma unenĂ€gusid uurima. Sinul – nagu kĂ”igil teistelgi – on sĂŒndimisest saadik olemas armastav, kaitsev, isiklik “unenĂ€oteejuht”, kellel on tĂ€htis kaitseingli roll, ja sa vĂ”id oma teejuhti nimetada ka “unenĂ€oingliks”. Ta vĂ”ib olla keegi su lahkunud lĂ€hedastest, Ă”petaja, ingel, peaingel, spirituaalne teejuht vĂ”i keegi muu, kes kannab jumalikku armastust ja valgust.

Su teejuht on sinuga igal öösel ja igas unenĂ€os, ta toetab ja kaitseb sind. Teejuhid on teiste maailmade valvurid ja nad toovad sulle informatsiooni, mis on oluline su heaolu ja kĂ”rgeima hĂŒve seisukohast. Kui keegi, nĂ€iteks su surnud vanaema, soovib anda sulle teatud sĂ”numi, siis laseb su teejuht ta sinu unenĂ€otasandile. Teistel juhtudel tegutseb see olend nagu valvur ning ajab minema madalamad energiad, et hoida sind negatiivsete ja Ă”udusunenĂ€gude eest.

MĂ€lestuspildid unenĂ€gudest haihtuvad kiiresti. Tihtilugu ei suuda Sa hommikukohvi juues meenutada oma vapustavast öisest seiklusest muud kui selle lĂ”ppu. SeetĂ”ttu tuleb oma unenĂ€od ĂŒles mĂ€rkida kohe Ă€rgates, vahetult enne voodist tĂ”usmist. Aseta enne uinumist UNENÄOPÄEVIK ja kirjutusvahend öökapile vĂ”i padja alla, kust sa need kiiresti kĂ€tte saad. Kui ei meenu koheselt terve unenĂ€gu, siis piisab ka mĂ€rksĂ”nadest, mis aitavad Sul hiljem unenĂ€gu meenutada. 

https://www.kiiksjaknihv.ee/index.php?route=product/product&product_id=281

See paneb aga mind mĂ”tlema hoopis teisele suunale. Anda hoopis ĂŒhele raamatutegelasele elu, ja siduda tema seiklused ja avastused hoopis unenĂ€omaailmaga.

Ma tunnen ennast nii hĂ€sti. Alates ĂŒleeilsest – eilsest on kĂ”ik toppama jÀÀnud asjad lahenenud. Alates sellest hetkest, kui lĂ”petati minu eest Ă€ra projekt, kus minu osalemine oligi mulle vastukarva, sest idee arendus ei olnud enam kooskĂ”las minu algsete mĂ€rkmetega. KĂ”ik töötas sellele kuvandile kohe alguses vastu. Alguses jĂ€in haigeks, siis oli kogu aeg takistuseks testimiseks kehv ilm. Kui projekti rahade tagasi kandmisega nö leping tĂŒhistati, siis pĂ€ris tĂ”siselt lĂ€ks otseses mĂ”ttes ilm Ă”ues ilusaks. NĂ€dal aega sadanud ja oma valduses hoidnud vihmapilved, lihtsalt hajusid. PĂ€ike tuli vĂ€lja ja linnud laulavad. Me saame jĂ€lle Ă”ues olla ja varbad liiva torgata. Ojaa, see vĂ”is ka kokkusattumus olla, sest lubas ju ilusaks tagasi minna. Aga, kokkusattumus on liiga suur, et mitte mĂ€rgata. 😀

Ja kÔik umbe jooksnud asjad klaaruvad, selginevad ja leiavad lahenduse, loksuvad paika, tÀiesti iseenesest.

Ma leidsin isegi ĂŒles sokipaarid (KĂ”ik 10), kus 2 kuuga on Ă€ra kadunud teine paariline. Mul on uus projekti partner, kellega tegime koostööd eelmisel aastal ja projekt on paigas. Ja kuigi sĂ”ltume ka ilmateguritest, arvestatakse siiski minu visiooni ja algset nĂ€gemust. Ma muidugi kĂ€in teraapias, sest noh, paranemine pĂ€ris sĂ”rmenipsust korda ei saa, kuigi kurnatus on kadunud ja suudan ka enese kĂ€rsitust ja Ă€rritumist mediteerivate vĂ”tetega madalal sagedusel hoida 😊alustasin oma unenĂ€opĂ€eviku ja raamatuga. Ning mis kĂ”ige tĂ€htsam, ootamatult lahenesid, kĂ”ik probleemid koolilastel mured koolitöö ja vĂ”imaliku suvetööga. See kĂ€is kĂŒll nagu nipsti, sĂ”rmenipsust.

Meil on kohutavalt palju energiat, et seda omadega omakeskis jagada. TĂ€na hommikul oli, meil soojad juustusaiad tomatiga, marmelaadi sarvekesed, ja puder moosiga. KĂŒpsetan kooki, sest tĂ€na Ă”htul on ĂŒhel pisikesel piigal lasteaialĂ”pu kevadpiknik ja lubasin rabarberikooki lauale viia đŸ˜€đŸ„§
Hommikul enne kooli ja lasteaia tiiru, kĂ€isime jalutamas, nii saavad head mĂ”tted tulla. Koolis lihtsam ja lasteaias ka 🙂

Asi peaks alati olema lihtne. Kui sa tunned, et asi ei tööta, pole see lihtsalt Ă”ige. VĂ”ib olla polegi veel. VĂ”i pole ĂŒldse. Lihtne ja Ă”ige vaimutoit. Söödav toit.

Kui autopaaki moosisaia topid, on narrus eeldada, et see sind truult edasi teenib. Miks meie kehagi, peaks ebasobiva kĂŒtuse peale nurru lööma.

Peresuhted.

Ei midagi keerulist 😀



Autor

Kirjuta kommentaar