Inimesed näevad tavaliselt seda, mida näha tahavad. Näiteks pildi puhul. Esmapilgul paistab vares, kuid siis on näha, et tegemist on kassiga. Või teine optiline illusioon, kus ühe nurga all on pildil part ja natuke nurka nihutades hoopis jänes.

Seda pilti kasutas filosoof Ludwig Wittgenstein selgitamaks,  et pildil võib olla üks asi, kuid selle interpreteerimisel võidakse näha hoopis midagi muud.


«rand, ookean, taevas, kivid ja tähed»

Tegelikkus on merest ja loodusest kaugel, sest tegemist on auto allosast tehtud fotoga, millel on näha ukse alumist poolt ja see uks vajab parandamist. Heledam ala, mida saab pidada mereks, on tegelikult ukse allosas olev plastmass, mis on katki läinud. Rannaala aga vari, mille auto heidab kivisele teele.

Optilised illusioonid on illusioonid, mida tekitab lühis ajus (error selle kohta, kuidas aju tõlgendab seda, mida Su silmad näevad). Silmad koguvad informatsiooni, mida aju hakkab  seejärel töötlema, kuid optilised illusioonid võivad näida väga erinevatena sõltuvalt sellest, kuidas kellegi aju seda esmajoones tajub.
Optilisi illusioone on kolme eri tüüpi:
1. Sõna otseses mõttes optilised illusioonid – loovad kujutluspildi, mis täielikult erineb pilti loovatest objektidest;
2. tunnetuslik optiline illusioon – tulemus alateadvuslikule järeldusele;
3. psühholoogiline optiline illusioon – tekib tugeva stimulatsiooni tulemusena.
Allpool on näiteid igast illusiooni tüübist. Sõltuvalt sellest, mida näed pildil esimesena, heidavad need illusioonid valgust Su aju mõttekäikudele ja isiksusele.

Rohkem erinevatest huvitavatest testidest, saad lugeda siit.
https://heidiplumberg.ee/mis-on-optiline-illusioon/

Autor

Kirjuta kommentaar