Kui väljas sajab vihma või on niisama sombune, siis tuleb aeg ära kasutada kuidagi teistmoodi, kui lihtsalt ninapidi telefonis või arvutis istuda. Seekord tuli kõige suurem väänik mõttele, et meisterdaks koos ühise lauamängu – aaretejahi. Mõeldud- ja tehtud. Väänikud istusid laua ümber, lõikusid, kleepisid ja mõtlesid ülesandeid, mis kõigile jõukohased. Ja valmisid sellised ülesannete kaardid.

Otsisin välja oma heegeldamistarvikud ja heegeldasin neli erinevas värvitoonis öökulli: roosa, kollane, roheline ja hall.  Halle, roosasid ja kollaseid kaks ja rohelist üks. Mõtlesime välja iga öökulli juurde välja tema isikliku legendi ja kirjelduse.  Ja mõtlesime, et kui teeme aaretekaardi, siis eelnevalt tuleb üles otsida iga punkti juures vastavat värvi öökull ja siis lahendada vastava värvi järgi ülesanne. Aaretekaart, ühise peamurdmise tulemusena, sai lõpuks selline.

Kui pärastpoole, päike pilve tagant piiluma hakkas ja rohi ära kuivas, läksime lastega randa. Mina peitsin öökullid ja nemad otsisid. Ja auhinnaks oli suur aare, mis koosnes vanavanaisa suurest vanast rohelisest kohvrist, mis oli täis kivikesi, šokolaadist medaleid ja münte ning väga ammustest aegadest pärit iidne retsept, mille järgi hästi hästi ammu, valmistati hinge soojendavat võlujooki.

Kuna meile meeldib hästi palju kirjutada, ja luuletusi välja mõelda, siis pärast aaretejahti ja võlujoogi valmistamist, otsustasime kirja panna kondikava ja kirjutada öökulli perekonnale omad seiklused ja põnevad riimiread. Teinekord proovime, nendest lähtuvalt korraldada pisut suurema aaretejahi.

Aaretejaht, sobis kõikidele väänikutele. Seega julgeme soovitada, kõikidele, kel vanust vähemalt 4 eluaastat ja kuni…. no usun, et 13- aastasele pakub selline mäng veel huvi 🙂

 

Autor

Kirjuta kommentaar