Täna õhtul lugesime läbi eakohased lasteraamatud.
Bobbie Peers “Maailmalõpu generaator” ja Helen Käit “Eksinud” ja tegime kumbki arvuti slaididele kirjalikult ettevalmistused ( raamatututvustus, tegelased, sündmused ja oma arvamus soovitan või mitte)
Mu kõige kiiremini loetud ja ettevalmistatud raamat, vist üleüldse. Nõme. Aga hea, et tehtud on!
Kohting kolmele. Lapsevanema rõõm. 🤗
Tegelikult, see ongi puhas rõõm, kui lähed heas seltskonnas, nautima mõnusasse toidukohta, väga head toitu ning rõõmsameelset teenindust, kus klientuur on selline, kes tulevad nagu mina ja mu kohtingukaaslased, nautima head toitu, miljööd ja super head magustoitu ja parimat kohvi.
Otsustasime täna, minna kolmekesi kohtingule, Hollyfoodi. Hollyfood asub Hollywoodi mäe all, Valmaotsa külas. Meie juurest, peaaegu 30 minuti teekond. Pikem maa, kui Tartusse, aga hea toidu nimel, võib ka sõita kaugemale. Plussiks on see, et koht on rahulikum, kui mõnes Tartus asuvas toidukohas. Samuti on oodatud pisike laps, kes nö kolmandaks, kohtingule kaasa võetud sai. Ka teised külastajad, olid koos oma lastega. Ühel laudkonnal, lausa pisike beebi, kohtingule, välja sööma, kaasa võetud.
Minu jaoks, on see, et ma saan kodumelust, välja. Või, mõni õhtu, ei pea ise köögis vaaritama, pärast nõusid pesema. Juba väga hea vaheldus. Ka põnnile, kes küll prae osa, mu õlal maha tukkus, ärgates, ringi vaatas, justkui imestades, kuhu wtf, ta sattunud on.
Holly majapraad – mahlane terve searibi, friikartulid, värske salat, krõbe sibul, kaste. Maitses suurepäraselt. Imeliselt. Kes imelist ribi, proovida soovib, see kindlasti tee Hollyfoodi leidma peaks😉
Teine, pilt sai klõpsitud, minu meelest klassikalisest minu lemmik magusroast. Põnn, avaldas arvamust ja jagab minuga ühtset desserdi vaimustust😂
Ja kohv. Mõru kohv, sobis õhtu lõpetuseks, nagu kohv desserdi kõrvaseks 😂 (rusikas silmaauku)
Ja tagasitee koju, oli suhteliselt vaikne, mõnusas meeleolus. Õues oli pime. Raadios hea muusika ja ausalt, see oli väga mõnus kohting kolmele, mida peaks uuel aastal, ehk kordama 😊😉
Väikeste piigade hommik algas hommikul pannkoogi teoga. Ja täna sõime pannkooke ehtsa võilille siirupiga. Koduselt ja teadmistega korjatud, keedetud ja purki talletatud. Ja pannkookidega, imehea.
Pärast, seda, proovisime järele kehakoorijad, mis seni külmikus, oma järge ootamas. Meresoola ja maasikajahuga….oioi, kui hea lõhn ja isegi maitse, oli päris hea. Kuigi olen veendunud, et söögikõlbulikuks , see siiski pole mõeldud. Aga piigade rõõmuks oli see piisavalt “krõbe”, et hõõrumise käigus, vingerdada kui ussike ja itsitada kõht kõvveras. Teine piiga, valis omale kohviga koorija, ma arvan, et see oli pruuni suhkru ja kohviga. Oi oi, kui naljakas, oli pruuni kohvipuru, väikse poisi kõhu peal taga ajada. Nii hästi lõhnab, et sööks kasvõi lusikaga 😉
Pärast tegime veel kreemitamiseringi ning vahvel lokitamise pooltunni ja olimegi valmis vaatama Lottet ning kuukivi seikluseid.
Lugesime jõulujutu lõpuni ning mängisime plastiliiniga. Isegi võileivad, valmisid kahe osava koka käe all, täitsa kähku, kui kuulda oli koeratüdruk Lotte esimesi seiklusnoote.
Plikadega, on kodus toimetada väga lahe.😉
Heategevuslikust projekt
Soovisin aidata, omavanuseid lapsi, kellel jõulude ajal, ei ole võimalik veeta traditsioonilisi jõule koos oma vanemate isa- ema või oma päris õdede- vendadega. Kes elavad, töötavad, õpivad koolis ja lasteaias, nagu iga teinegi nende vanuses laps, noor. Kuid, kelle alaline elukoht, on Käopesa peremaja Tartus.
Kirjutasime kirja Käopesa juhatajale, täpsustamaks, mis oleks vaja või millest puudust tuntakse?
Sel hetkel oli meie plaan koguda kokku kõik terved, arendavad ja käelised mänguasjad ja viia need lastele, kellel neid rohkem vaja. Või teha, neile väike elamuskingitus.
Pärast kahte kirja, oli meil selge, kuidas teha head. Ja seda mitte kord aastas, vaid aasta ringselt.
Paneme kirja mõned tähelepanekud
• Asenduskodu lastel ei ole üldiselt puudust asjadest, pigem on puudus inimesest, kes neile tähelepanu pööraks ka väljaspool jõuluaega
• saavad lapsed väga palju tähelepanu just jõulude eel, kuid seejärel nad justkui unustatakse.
• Meie noortepesas on noori, kes sooviksid Sinuga aega veeta – lauajalkat mängida, lauamänge mängida, koos kokata
• Igal juhul on plaanitud elamuskingitus, asenduskodu aias kindlasti elevust tekitav ja meeldib kindlasti just pisematele lastele.
• Eriti tore, kui sellised kontaktid (mänguõhtud vms) muutuksid regulaarseks
Jõudsime asenduskodu perevanematega kokkuleppele, et
• Teostan kooli heategevusliku projekti etteantud kuupäevade raames, kuid projekti tulu läheb siiski Käopesa laste noortemajale
• Igakuine oma aja sisustamine koos omaealiste noortega Käopesas
• Ja kevadel, kui ilmad soojemad, pinnas kuivem, viime läbi oma elamuskingi asenduskodu pinnal
Heategevuslik projekt
• Küpsetasime heategevusliku küpsetiste müügi tarbeks täidisega tuuletaskud
• Müüsime, neid suulise reklaami alusel sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Uksemüük.
Aga…meil on üle paar karpi tuuletaskuid. Paneme siin kaks karpi, nö heategevuslikus vormis “oksjonile”. Pakkumisi saab teha, 28.12 kuni kell 15.00. Alghind 10 eurot/karp
Seega, projektikirjeldus ja kokkuvõte täieneb veel….
Otsustasime, siis koolipäeva teha. Mängida, õppida ja õppisime, kuidas läbi mängu õppida. Ühesõnaga, oli toimekas, agar- pagar päev.
27.12 kell 9.30
Esimene klass, pani korda oma koolikoti. Täitis ära päeviku. Luges, viimati loetud teksti aabitsast. Järgmisel lk asuva jutu, harjutas võõra teksti lugemist ja pani esimeseks koolipäevaks kõik asjad kokku. Omal soovil, palus harjutamiseks teha 10 piires liitmis- lahutamise tehteid paberile. Lahendused olid veatud.
Tubli!
10.00 6 klass
Otsis välja oma matemaatika õpiku, paberi, pliiatsi ja korrutustabeli
Panime paika ühiskonnaõpetuse heategevusprojekti tegevusplaani. Võtsime ühendust võimaliku abivajajaga ja täpsustasime, mis sorti abi vajatakse kõige enam.
Jätkasime, klassivälise kirjanduse raamatu lugemist.
Otsisime välja mängufilmi. Vaatasime internetist, mis on ja kuidas kirjutada mängufilmile arvustust.
10.23 5 klass
Otsis välja oma koolikoti. Sättis esimeseks koolipäevaks asjad kokku. Matemaatika õpik, paber, pliiatsi. Korrutustabeli.
Kohustuslik raamat 40 lk.
Kell algas vahetund.
Kell 20.00 oli kehaliselt aktiivne pooltund.
20.30 – 22.00
Kuues klass lõpetas ära, heategevusliku projekti eeltöö ja mängufilmi arvustuse.
Viienda klassi koolijüts, luges läbi oma raamatu, tegi suulise ettekande.
Ma tean, et ma eelmise raamatu vastamise eest, sain hindeks 1 ja lubasin, et ma ei loe enam mitte ühtegi raamatut rohkem. Aga…mu ema on paras tüütus, mis puudutab raamatuid, lugemist. Seega. Ma siis loen.
Pidin valima eakaaslastega raamatu. Otsustasin selle raamatu kasuks, sest, selles on peategelasteks grupp viienda klassi õpilasi.
Emps sundis, selle raamatu kahe päevaga läbi lugema. Ja homme teeme kirjaliku kokkuvõte ja raamatu tutvustuseks slaidid. Väkk.
Mulle anti kirjanduse tunnis, teistest eraldiseisev ülesanne. Ehk siis…. kirjutada mängufilmi kohta arvustus.
Mängufilmi arvustus “Eia jõulud Tondikakul.”
Siit see siis tuleb 🙂
Minu meelest, on Eia jõulud Tondikakul, pisut eksitav pealkiri, jõulud ei puutu eriti üldse asjasse. Jõululaule väga ei laulda laulda, ning päkapikke, ega sussi aknal ei paista, jõuluvana ei tule. Seega, mingit põhjapõdra-päkapiku lugu, siit ei näe.
Mängufilmis lauldakse paar talvelaulu ja ehitakse kuuske, kuid sellega jõulude roll muinasloos piirdub. See on talvise metsa ja maarahva muinasjutt. Armas, soe, siiras ja südamlik. Minu meelest, on see mängufilm, väga vahva film, kogu perele, ja see võiks saada üheks ajatuks klassikaks samamoodi, nagu välismaised iga aastased pähekulunud filmid “Üksinda kodus” ja “Visa hing”
Film on rahulikult kulgev, suuri hirmu kohti ei ole, põnevust siiski jagub ja magama vaatamise ajal ei jää. Loos on palju südamlikke ning humoorikaid detaile, mida saavad nautida ka lapsevanemad.. “Eia jõulud Tondikakul” on kaasaegne muinasjutt ning muinasjuttu rõhutatakse eelkõige visuaali kaudu.Filmi peategelane Eia, kannab villaseid mantleid, kootud salle ja käpikuid, flanellkleite, viisakaid kootud kampsuneid ja nahast saapaid. Film on muinasjutu hõnguline, sest tänapäeva lapsed ju käivad peamiselt firmamärgi saabastes ja hoopis teistmoodi mütside ning jopedega, karupükste asemel on suusapüksid ja kleidiga ei roni keegi lumehange.
Kostüümi seisukohast on Raiesmiku Raivo irvitust esile kutsuv. Üleni nahkades, ja see dressipluusi alla topitud põhust pall, mis peaks mõjuma kui õllekõht, siis see mõjub väga naljakalt.
Lugu on kaasaegne ning sisu pool on realistlik ja lihtne. Eia vanemad on mõlemad omal alal edukad, paraku väga tööga hõivatud. Jõuludeks sõidab isa Aasiasse ärireisile, ema puhkuseplaanidel aga on ootamatu kriips peal. Eia ei ole saanud oma vanematega piisavalt aega veeta ja tema suurim unistus on see, et saaks olla koos ema ja isaga, koduses õhkkonnas. Kelgutada ja lihtsalt naerda. Nüüd aga on olukord selline, et jõulude ajaks lükatakse laps võhi võõraste inimeste keskele hoida. Õige pea selgub siiski, et tegemist on südamlike ja armsate maa inimestega, kes Eia kohe enda rüppe võtavad ja pakuvadki talle seda koduste perekeskste jõulude tunnet nii üdini, kui seda veel saab. Lõpuks, nagu muinasjutule kohane, saabuvad maale ka Eia ema ja isa ning kõik on väga õnnelikud.
Jõulurõõmu varjutab, läbinisti halb ja ahne naaber Raivo, metsaärimees, kes on külajoodikult välja petnud tema metsa ja kavatseb selle lageraiega maatasa võtta. Raivo meelest on orav – kahjur. Lihtsalt tavaline rott, koheva sabaga.Loo üks teema keerlebki selle ümber, kuidas Raivot ja plaanitavat metsaraiet peatada. Teine rõõmsat elu varjutav liin on Eia isa ja tema isa vaheline suhe. Selgub, et Eia isa vihkab oma isa, kuna pärast isa ja ema lahkuminekut, mil poiss oli vaid 10-aastane, ei ole ta enam oma isa näinudki. Eia isa Oskar (Priit Võigemast) on kogu elu arvanud, et isa ei hooli temast.
Loo põhi kangelane on loodus. Loomad, linnud, talvine mets. Filmis on väga kauneid looduskaadreid, palju nunnusid metsalinde ja oma askeldusi toimetavaid loomi.
Eia satub üsna filmi alguses enda jaoks täiesti uude, unistuste maailma ja õnneks see unistuste maailm ongi nii, nagu ta on soovinud. Maaelu on idülliline ja enamuses elavad seal endaga hästi toime tulevad ja soojad-südamlikud inimesed, kellel on aega, et igal õhtul perena koos ühe laua taga õhtusööki süüa ja kes vajadusel jõu koondavad, et kurja vastu võidelda ning väetimaid kaitsta.
Minu meelest, tuletab jõulumängufilm meelde, et mitte ainult jõulude ajal, vaid kogu aeg on pere kõige olulisem ning kunagised vead ei tohiks olla põhjuseks aastakümneteks lähedastest eemale hoida. Elu on liiga lühike, et pereliikmete suhtes viha pidada.
Minule see mängufilm meeldis ja ma soovitan seda kõigile, kes veel näinud ei ole. Sai naerda ja sai põnevusest pöidlaid Eiale, tema missioonil hoida. Päris muinasjutt.
Jõuluhommikul, ootas meid üllatuspostitus lehel, kus osalesime ühes jagamismängus, mille auhinnaks oli kuus imelist kehakoorimise kreemi. Just. Ema osales loosis ja “tagis” mind ka ära, sest kehakoorijad on meie teema ja sinna juurde, tassike musta teed. Ja sel hommikul, tuli teade, et me oleme võitnud.
Päris arvestatav kogus. Ja kuna Väänikud ei ole kadedad, said koorjad pistetud ka lähedaste kallite kingikotti. Minu isiklik lemmik on pruuni suhkruga ja maasika jahuga kehakoorija. Leian, et iga endast lugupidav neiu, peaks seda oma pesuvahendite hulgas omama, sest nahk on pärast kasutamist siidine, puhas, lõhnav ja pehme.
