Archive

oktoober 2019

Browsing

Meile anti eesti keele tunnis grupitööna, koostada ajaleht. Mina sel tunnis puudusin ja nagu ma grupikaaslaste leigest suhtumisest aru sain, et mulle nad ülesannet ei määranud. Otsustasin, siis ise enda ajalehe kokku panna.

Kõrvalise abina, kasutan omaealiste tuttavate abi, kes on kokku puutunud ajalehe tegemisega oma koolis. Emps on palgatud “Tähenärijaks” ja siia ma tähendan, üles kõik oma sammud, tegevused, tagasilöögid koos kommentaaridega ja lõpptulemuse.

Mulle päriselt ka, meeldib see tunnitöö ja ma soovin anda, endast parima, et see ka õnnestuks, sest mulle meeldiks ka tulevikus võib olla, päris ajakirjanikule, fotograafile vms töövarjuks minna, et päris sellise töö telgitagustega tutvuda.

“Koolijütsi tark mees taskus” . Eriväljaanne. Oktoober 2019   NR1 

( Kõigepealt mõtlesin nime peale. Ja kas on tavaväljaanne või erinumber pigem). Otsustasin, et kuna on tegu ühe mehe ajalehega, kuid mõeldud siiski koolilastele üldises plaanis, ja iga õpilane, kas siis poiss või tüdruk on koolipoisi asemel neutraalselt koolijüts. Algne nimeversioon oleks olnud “Koolipoisi tark mees taskus.”  Kooliõpilased tahavad olla kursis igasuguste uudistega, kooli siseselt, või väliselt, näiteks, mida teha, kui algab oktoobrikuu koolivaheaeg.  

Järgmisena, tuli mõte, et kuigi koolitöö kokkupanek, peaks olema oktoobrikuu viimasel koolinädalal, kui koolivaheaeg läbi, siis otsustasin, ühemehe ajalehe teha nö eriväljaandena, et algne kandev idee – mida teha esimesel koolivaheajal, saaks õigeaegselt  kaasõpilasteni edastatud. 

Järgmine ülesanne oli koostada ajalehe teemade ja ülesannete kava. 

Otsustasin alustada sissejuhatusest, mis oleks päevakajaline uudis.  

Mõttetöö rubriigis kajastaksin mitmeid koolis toimuvatest konkursitest ja innustaksin rohket osavõtmist. Näiteks 17. korda toimuv RMK poolt korraldatud konkurss “Eesti koolilaste metsapostkaart” ootab taas Eesti koolide 1.-9. klasside õpilaste joonistatud postkaarte.  

Kultuuri rubriigis kajastaksin mitmeid teemasid kirjanduse valdkonnas, lisaksin kinokülastuse arvustuse ja raamatusoovituse. Tutvustaksin haiku luuletust, selle teket ning soovitaksin osa võtta Haiku luuletuste koostamise konkursil.  

Uudistoote rubriigis, tutvustan taaskasutuslikku, kuid kasulikku toodet külma ilma perioodidel ja kasutegurit loodusele ja õpilaste tervisele.  

Teiseks tooteks, võib olla tutvustaksin uudset LÜG õpilaste poolt kokkupandud küpsetiste raamatut. 

Spordi rubriigis kajastaksin  läbi terve juubeliaasta kestva koolimängu esimese etapist  spordipäevast, ning võidukatest LÜG jalgpalluritest ja võidukast kehalise kasvatuse õpetajast R. Laumetsast Tartu linnamaratonil. Toome teieni intervjuu, Rauno Laumetsaga. Tahaksin teha intervjuu R. Laumetsaga. Tutvustada, teile läbi intervjuu ka meie kooli uut kehalise kasvatuse õpetajat.  

Ajaviite rubriik Annan ideid, kuidas halloweeni värvikamaks muuta või kuidas sombusel sügisõhtul end kaasliiklejatele nähtavaks teha. Nuputamiseks on sügisene sõnarägastik. Spordi teemaline mäng viktoriin kehalise kasvatuse õpetajatele 

Reklaamirubriigis, pakun välja mõned ideed, mida algaval koolivaheajal teha.  

Kasutatavate materjalidena, plaanin kasutada LÜG kodulehekülge, intervjuud kahe kehalise kasvatuse õpetajaga. Pildimaterjali teen ise, või kasutan internetist olemasolevat ( koos viidetega allikale) Kinokülastuse arvustusel, plaanin kasutada viimast kinokülastuse elamust ( 12.10) ja läbiloetud raamatut vabal valikul. Ajaviite rubriigis kasutan osaliselt Vikipeedia allikat. Küsimused õpetajatele, mõtlen ise või kasutan interneti abi, uurides teiste koolide ajalehti. 

Ülesanded jagan iseenda vahel. Ja kui keegi tahab minu mõtetes kaasa lüüa, siis oleks ka väga vahva, mingit tüdrukute ajakirja ma teha ei viitsi. Ühemehe ajalehes, olen multifunktsionaalne ajakirjanik-fotograaf-toimetaja- arvustaja. Mulle pakuvad kõik need ametid huvi ja see projekt annab võimaluse, nende ametitega lähemalt tutvuda. Sooviksin päris ajakirjaniku töid ja tegemisi töövarjuna jälgida, et saada päriselt aimu, kuidas ühes korralikus ajalehetoimetuses töö on jaotatud ja kuidas valmib päris ajaleht.  

Võiks teha ka sellise rubriigi, nagu TÖÖVARI, kus õpilastel oleks võimalik ühe koolipäeva vältel jälgida huvipakkuva isiku töö ülesandeid, ja teha märkmeid, kuidas näevad välja erinevate ametiinimeste argipäevad. Töövarju rubriigi raames, võiks teha intervjuu, päris ajakirjanikuga, kelle igapäevatöö ongi töötamine ajakirjas või ajalehes.  

Reportaazvõiks tulla, sellest, kas 18.10 toimuvast Tõrvikujooksust või hoopis igapäevasest liiklusest koolipäeva hommikul suure koolimaja ja väikese koolimaja ees ajavahemikus 7.45 – 8.15 

Mis edasi 

Kui ülesanded on paigas, ja kava olemas. Saadan intervjueeritavatele, küsimused, millele palun vastused saata tagasi kolmapäevaks. Sest käesoleval nädalal, peale tunde on aeg planeeritud järele jm kordusvastamised töödele, mis ebaõnnestunud või tegemata. 

Küsimused koostatud ja saadetud. 

Saatsin ka oma eesti keele õpetajale, kirja, kus soovisin teada, kas on lubatud, teha nö ühemeheajaleht, ilma grupita. Niisamuti, soovisin, teada, kuidas ajalehte hinnatakse. Tore, et eelmisel nädalal omandasime, kuidas kirjutada ametlikku kirja. Mõtlesin, et näitan õpetajale, et olen tarkuse omandanud. 

Tagasilöök 1  

Vastuse sain järgmise. Ei. Ajaleht tehakse grupitööna. Gruppidel oli eelmine nädal koosolek, kus nad otsustasid, kes mida täpsemalt teeb. Sina siis kahjuks puudusid, aga küllap jäi ka Sulle mingi töö. Homme peavad toimetajad nagunii teatama mulle, kuidas ametid on jagatud (Sina ei pea teatama). Kui jääb midagi segaseks, küll saab ka hiljem läbi rääkida. Ajalehte ei tutvustata suuliselt. Üks tund on selline, kus ajalehed lähevad klassis ringlema, kõik saavad lugeda. Terve grupp ei saa sama hinnet, hindan igaühe juures tema panust. Seekord on ju täpselt teada, kes mida teeb.  

Kommentaar. See grupp, kuhu ma siis kuulun, koosneb tüdrukutest, kes ei määranud mulle mingit ülesannet ja õpetaja, teab seda väga hästi, sest tüdrukud esitasid esialgse kava, tollel päeval, kui mina puudusin. Kuidas hinnata võrdselt panustatud panust, kui kaks inimest teevad ühe intervjuu ja üks tootetutvustuse ning mina näiteks meelelahutusliku sõnamängu? Et sõnamängu tegemine ja intervjuu ettevalmistamine on võrdne panus? 

Mina arvan, et kuna mulle see ülesanne meeldib, ning pakub huvi tervikuna, siis olles ära näinud ettevalmistuseks kulunud aega ja läbitöötatud materjale, arvan, et ma jään oma esialgsele plaanile kindlaks. 

Edit1

Mul on olemas, üks intervjuu. Hakkasime kirjutama raamatu soovitust. Otsustasin, et kirjutan Pal tänava poistest, tõestamaks õpetajale, et mul on see raamat loetud, hoolimata sellest, et testist nõutud punkte täis ei saanud.

Filmiarvustus on ka tehtud.

Kaks intervjuud on puudu, niisamuti veel reportaaz. Selle, ma teen homme kooli minnes.

Meil anti eesti keele tunnis üles üsna huvitav koolitöö projekt – koostada kamba peale üks ajaleht. ma paraku puudusim ja olen ainuke poiss tüdrukute grupis. Kellel ilmselt pole sooja ega külma, kas ma olen või mida ma teen. Mõtlesin, et peaks üldse grupist lahku lööma ja oma ajalehe proovima eraldi koostama. Seni, kuni me seda teistele suuliselt esitama ei pea, seni kõlab see nagu päris hea plaan. Ei taha küll, mingit tüdrukute meigitoodete tootetutvustust ajalehes kajastada. Pigem, peaks see olema midagi sisukamat, kuid jällegi. Mind polnud õigel ajal koolis ja tüdrukud on juba pool tööd ära teinud. Nõme.

Otsustasin, et uurin internetist mitmete teiste koolide kodulehtedel olevaid koolilehti ja homme käin raamatukogus, uurimas lastele mõeldud Postimehe uusi eksemplare, siis ma mõtlen natuke nähtu üle ja paneksin oma ajalehe kava kokku. Ja siis mõtlen, mida see ajaleht kajastama peaks. Kas teeme tava väljaande või hoopis eriväljaande. Massist võiks nagu kohe erineda : )

Aga lõpuks ometi, midagi lahedat nokitsemist.

Minu sünnipäevapidu toimus sel aastal ka Juula külamajas. Seal on alati soe, ruumi ja pererahvas tore. Saun on kuum ja leili saab ka palju. Õues saab grillida ja maastikumänge mängida. Kes on nutisõltlane, ja kel igav, saab aega laiaks istuda, üsna kiires wifis. Telerit näeb ka, kui õues juba külm ja pime.

Teistmoodi kogemus. Siinsamas kodule lähedal. Kokkuleppel on pakkuda võimalus, tegeleda ühe vahva hobusega, kes armastab paitusi, patsutusi ja laka sisse patside punumisi. Eriti meeldib, kui keegi tundide kaupa harjab, leiba peost pakub ja takjanuppe lakkast/sabast lahti harjab.

On võimalik teha tasakaaluharjutusi, õppida istakut ja käia jalutamas lähedal asuvatel maastikuradadel või maneeziz. Või looduses fotosessioone, taustaks iga kord eriilmeline Saadjärv.

(Soovi korral on alati ka kindel fotograaf, kes teab, mida teeb ja juhendab, et ka Sina teaksid, mida sa teed)

Tamme Ratsutalus saab ratsutada. Seal on suured hobused, väikesed ponid ja vaatamiseks muud loomad ka. Üks teistsugusemaid loomi, mida nimetada võiks on valget värvi eesel. 😂 Tõsijutt.

Tamme Ratsutalus, saab minna ka maastikule, kui oskused lubavad. Kaalusin, et äkki saaksin ka mina, paar trenni, et sadulasse uuesti julgeda võiksin, saaksin. Aga seal saab ka teha, hoopis fantastilist, ja teistmoodi fotoshuute. Teistmoodi, tulevad need siis, kui sul on läbimõeldud stilistika. Meil enamasti on, ja seda läbimõeldud stilistikat pakume ka laiemale ringile.

Aga ära mainimise korras, Tamme Ratsutalu perenaine on täiega äge naine.

Niisama ratsutamas.
Sügise värvides.
Ka sõpradega koos saab tulla ratsa aega viitma või shuudile.

Täname Tamme Ratsutalu perenaist, fotograaf Kadri Talivätsingut, seelikute meistrit For Queen, unenäopüüdjate autorit, kes meile tegi eritellimuse alusel “õigetes” värvides suled ja pärlid.

Kui oled huvitatud, korraldame Sullegi, midagi teistsugusemat 😉

Mõnikord on loodus nii värviline, või kirgas ja eriti uhke tunne on, kui lõpuks ometi lubatakse poniga maastikule. Viljapõllule, kruusateele, heinapõllule.

Peale lasteaeda, panna soojad riided selga, kaasa haarata jopp, ja igaks juhuks seelik, sest, nagu viimane kord, minnes ratsutama, nägime superlahedat kollast põldu. Ja fotograaf Kadri Talivätsing oli ka vaba.

Poni Zimbaga ja tüdrukutel tulevad ägedad pildid, sest nad tunnevad üksteisega hästi. Teavad juba kiikse ja seda, teab Zimba eriti hästi, et tüdrukute kallid, ja pärast maiuspalaks jäetud leib või porgand maitseb imehästi 😉

Eile oli issi sünnipäev. Tegime õhtul peolaua ja õnnitluskaarte ja pilte, talle saatmiseks. Eelnevalt aga saime teada, et Lähtel toimub IGA päev noortekeskus, mis avati 7. Oktoober. Kus on aga meie noortekeskus. Ruumid on aga eestvedajat pole. Iga teisipäev toimub vaid folgi ring. Asi vist seegi.

Aga koolis. H.L käis ekskursioonil Sangastes. Vend oli kodus, haige ja mul oli nõme päev.

Meil oli koolis esimeseks kohustuslikuks raamatuks, üks valitud teos Astrid Lindgrenilt. Minu teoseks oli ” Hulkur Rasmus”, seepärast, et peategelane oli laps, kes unistas. Raamat väikesest Rasmusest, kes lastekodupoisina üle kõige igatses, endale päris kodu ning ema ja isa. Seiklusrikka teekonna järel Paradiisi-Oskariga täitubki Rasmuse unistus. Koolis sai vastamise ajal raamat kooli kaasa võetud, vastamise ajal, ma ei saanud päris täpselt ülesande juhisest aru ja nii juhtuski, et õpetaja arvab, et mul on raamat läbi lugemata ja hindas mu vastamist, koondhinde kahega.

Esimeses osas pidin koostama ise küsimusi raamatu kohta ja teises osas, vastama, kellegi teise poolt esitatud küsimustele.

Koolivaheaeg on möödas ja alanud on uus poolaasta, uute ootuste ja lootustega.

Uus taaskohtumine klassikaaslastega ja õpetajatega, kellega koos veedetakse järgmistel kuudel suure osa päevast. Peale jõulu- ja nääriaega, just nagu septembriski, on koolides tunda taas rõõmsat elevust ja lusti nii õpilastes kui ka õpetajates. Kuidas säilitada seda energiat ja motivatsiooni lastes kevadeni, on väljakutseks kõikidele last ümbritsevatele täiskasvanutele.

Lapse toimetulek koolis sõltub suuresti õpetaja tegevusest, kuid selleks, et õpetaja tegevus ka maksimaalset vilja kannaks on vaja õpilasi, kes on valmis õppeprotsessis osalema. Õppimine ja õpetamine on koostöö õpilase ja õpetaja vahel, kuid selle koostöö alusmüüri laovad lapsevanemad.

Siinkohal mõned soovitused algavaks õppeaastaks lapsevanematele:

Tervislik toit ja piisav puhkus. Et laps saaks koolis edukas olla ja õppetöös maksimaalselt osaleda, peaks ta olema välja puhanud ja tema kõht täis. Oluline on piisav ja kvaliteetne uni, piisav ja lapse vajadustele vastav toit. Kui räägime unest, siis siinjuures on oluline vahet teha magama minemise ja magama jäämise vahel. Lapse õhtused tegevused võiksid olla
rahulikumad. Vähemalt tund enne magaminekuaega tuleks vältida arvutimänge, mis on tihti võistlusliku või agressiivse sisuga, mis ärritavad ja takistavad uinumist (ka mobiiltelefonid).

Vältida tuleks ka sotsiaalvõrgustikes suhtlemist. Tundlikku last mõjutab lisaks tegevuse intensiivsusele pelgalt arvuti/nutitelefoni sinine valgus. Laste keskendumisraskuste ja tujukuse põhjuseks ongi sageli väsimus, vähene uneaeg, vale toitumine.

Uinumist soodustavad rutiinsed tegevused (hambapesu, riietumine, head ööd kallistused, millegi rahuliku lugemine, neutraalne vestlemine lapsevanemaga jmv), hämar valgus, tasased hääled.

Hommikuti enne kooli on oluline, et laps ka midagi sööks. See aktiveerib ainevahetuse ja annab ajule toitu, et õppetöös aktiivselt osaleda. On hea, kui hommikusöök on koos perega ja seda saadab positiivse alatooniga vestlus. Kiirustav hommikusöök viib lapse stressi. Tühi kõht alandab õpimotivatsiooni ja madaldab lapse probleemidega toimetulekut.

Hommikune toetav hea sõna kooli kaasa. Lapse õpivõime ja motivatsioon on parem, kui laps tuleb kooli hea tundega. Vanemad ei tohiks lapse kuuldes koolist ja õpetajast halvasti rääkida ka siis, kui ei olda õpetaja ja kooli nõudmistega ühel meelel. Hea sõna ja vanemate poolne usk lapse toimetulekusse, loob soodsa pinnase lapse edukaks toimetulekuks koolis.

Kui vanemad on juba lahkunud, kui lapsed hommikul ärkavad, tasuks mõelda sellele, kuidas lapsele see hea sõna siiski päeva kaasa anda. Ehk on see lipik rõõmsa emotikoniga ja armastava, innustava sõnumiga köögialual või külmkapil või välisuksel.

Usalduslik suhe lapsega. Vanemate siiras huvi ja tähelepanu lapse käekäigu vastu loob soodsa pinnase headeks usaldusväärseteks suheteks. Laps tunneb, et temast hoolitakse ja ta on oluline. Koolis toimuv ja lähedaste positiivne suhtumine, mõjutab lapse enesehinnangut ja üldist toimetulekut, tõstab õpimotivatsiooni ja soodustab pingutamist. Ühised arutelud lapse ja vanemate vahel arendavad lapse arusaamist enesest ning teistest.

Selged piirid ja reeglid. Peres peaks vanematel olema lastekasvatamisel ühtsed nõudmised ja selged piirid kehtestatud, mis tagavad lapsele turvalisuse. Piirid ja reeglid peavad olema eakohased. Laps teab, mida võib ja mida mitte. Siinjuures on oluline vanemate enda eeskuju, kas ja kuidas kehtestatud reeglitest kinni peetakse, kuidas täidetakse enda kohustusi. See, kuidas peres asjad käivad, võiks koos lastega läbi arutada ja vajadusel ka üles riputada ning ühiselt täita. Laps tunneb, et ta on peres oluline ja temal on ka sõnaõigus (muidugi teatud küsimustes). Lapsevanema kohus on piiritleda see mängumaa, mida ei muudeta igapäevaselt,
vaid lapse kasvades muutuvad piirid laiemaks.

Kindel päevakava. Rutiin loob turvatunde. Igale tegevusele on oma aeg ja koht. Laps teab, kuidas asjad käivad. Millal on aeg mänguks ja millal õppimiseks, millal kodusteks kohustusteks. Peale koolipäeva peaks laps saama natukene puhata enne, kui hakkab järgmiseks päevaks õppima. Päevakava koostage koos lapsega ja see võiks tal silma all olla.

Pärast vaheaega võib alguses raskusi olla lapsel (ka vanematel) päevakavast kinnipidamisega, kuid siinjuures tagab edu vanemate poolne järjepidevus.

Sobiv õpikeskkond kodus. Ka kodus on vaja luua lapsele koht, kus ta saaks rahulikult õppida ja hoida oma õpikuid ja raamatuid. Sobiv laud ja tool ning piisavalt valgust, mida ümbritseb emotsionaalne heaolu ja turvalisust toetav kliima, on aluseks, et õppetöö ka kodus saaks toimuda.


Vastutuse kasvatamine. Vastutustunne ei teki iseenesest, vaid seda tuleb järkjärgult lapses arendada vastavalt tema eale. Kodused õppetükid on mõeldud selleks, et koolis õpitu kinnistuks, mitte vanematele tegemiseks. See ei tähenda, et last ei või aidata, vaid seda, et lapsel oleks võimalus ise natukene pingutada. Kui siiski tundub, et antavad õppetükid käivad lapsele üle jõu, tasuks lapsevanematel kindlasti konsulteerida õpetajaga. Samuti võiks laps
hoolitseda, et järgmiseks päevaks mõeldud töövahendi oleks ilusti kotis. Algklassis võiks vanem seda siiski kontrollida, kuid mitte ise asjad valmis panna.


Märka muutusi. Kui lapse käitumises on märgata tavapärasest erinevat käitumist või kui lapse õppeedukus järsult langeb võib see olla märk, et laps on hädas. Samuti võib laps järsku hakata kaebama peavalu, kõhuvalu. Lapsed ei oska alati sõnades oma probleeme väljendada, kuid tundes oma last ja tema tavapärast käitumist peaks lapsevanemad märkama, et midagi on viltu.

Tunnista probleemi. Probleemi lahendus algab probleemi tunnistamisest. Mida varem sellega tegeleda, seda väiksemad on kahjud. Probleemid on elu osa ja paljudel puhkudel ka edasiviivad, kui neid konstruktiivselt lahendada. Selleks on vaja aga probleemi õppida tundma

ja seejärel leida probleemile lahendused.

Kuula last. Enne kui tegutseda, on oluline välja selgitada põhjused, mis mõjutavad lapse toimetulekut. Alusta lapse kriitikavabast kuulamisest. Püüa aru saada lapse vajadustest.

Konsulteeri õpetajaga.
Otsi lahendusi, mitte süüdlasi. Tihti probleemide ilmnemisel keskendutakse süüdlaste otsimisele (kes lõi esimesena; kes mida ütles; kes mida tegi…), kuid see ei ole veel lahendus ja ei anna lapsele teavet sobiliku käitumise kohta. Oluline on lapsega arutleda juhtunut ja leida alternatiive, mida sarnastes olukordades saaks kasutada. Kui on tegemist laste omavahelise tüliga, siis lasta lastel endil leida lahendusi luues turvalise keskkonna ja olles vestluse suunajaks.

Suhtlemine kooliga. Oluline on võtta ühendust õpetajaga ja selgitada tekkinud olukorda. Õpetaja poole pöördumist ei peaks kartma, teil on ju ühine eesmärk – lapse heaolu ja areng. Koostöös saab abistada hätta sattunud last. Laps tajub, et vanemad ja õpetaja on tema liitlased, mitte vaenlased. See tagab head suhted ja usalduse lapsevanema, lapse ja õpetaja vahel.

Eksimine on inimlik ja alati ei saa võita. Kes teeb, sel juhtub. Luba lapsel eksida. Kõik eksivad ja teadmine, et ma võingi vahel vigu teha, on vabastav. Vigadest ju õpitakse.

Lapsevanemana tunnistage ka oma eksimusi ja vajadusel paluge andeks. Samuti ei saa olla alati kõiges kõige parem, vahel tuleb elus ka kaotustega leppida. Laps peab õppima sellega toime tulema. Hea on siinkohal vanemana eeskuju anda kas või ühiselt lauamänge mängides.

Abistav on mõelda nii, et mis oskust on vaja arendada, et olla edukam.

Õnnelikud lapsed tulevad õnnelikust kodust. Lapsed on õnnelikud, kui nende vanemad on õnnelikud. Igapäevaste argimurede virrvarris on oluline vanematel hoolitseda ka enda vajaduste eest. Head peresisesed suhted, austus ja usaldus, ühised tegevused ning traditsioonid. on tugeva perekonna alusmüüriks.

Küsi abi. Targa inimese tunnus on oskus abi küsida. Kui omal jõul hakkama ei saa ja/või kui oleks vaja saada tuge, siis ära häbene abi küsida. Alustada võiks klassijuhatajast ja kui koolis on olemas psühholoog või sotsiaalpedagoog, siis nendega konsulteerida.

Põhjendatud ootused lapsele on hea pinnas koostööks lapsega. Ootused peavad olema selgelt ja arusaadavalt väljendatud ning eakohased. Seda nii kodus kui koolis.

Põhjendamatud lootused lapsele välistavad konstruktiivse koostöö lapsega. Lootused, mis sageli on meie peades, tekitavad lapsele surve all olemise tunde ja tekitavad ärevust kõikides osapooltes.Seda nii kodus kui koolis.