Archive

mai 2019

Browsing

Lasteaia piiga, see vanem. Temal on nüüd ametlikult lasteaed läbi ja kohe kohe tellime ka koolivormi ära, et olla saaks peaaegu juba koolitüdruk. Ohh, kui õhinas ta täna oli oma peokleidis, oma uute peokingadega. Kui uhke oli ta oma raamatuid vastu võttes ja kui liigutatud, kui kasvatajatele tänutäheks lilli jagas.🌷 Korraks, isegi läigatas pisar silmanurka, kui teatas kasvatajale, kes läbi mitme aasta omaks saanud, et ta ei taha lasteaiast ära minna. Ohh, 😀

Nende lõpuetendus oli vägev. Uhkest printsessist, kes pirtsutas riiete, toidu ja kõige peale. Lõpuks hakkas printsess heaks, kui karjusepoiss teda pihlakamarjaga võrdles (väliselt nagu pärl aga seesmiselt kibe) ja teda endale naisekski ei näinud tahtvat. Lõpp oli muinasjutule kohane…elavad õnnelikult oma elupäevade lõpuni jne.

Kui see mõnus melu korraks kõrvale jätta, siis endal tekkis küll korraks tunne, et olen tagasi keskkoolis, või üldse koolis. Oli situatsioon, kus lasteaia direktor ootas, et keegi lastevanematest, meie rühma esindaks. Ja üks vanematest arvas, et ma peaks selle ülesande oma kanda võtma. Sorry, unustage ära ja nii ma ütlesin ka, et mida veel 😀

Pärast muidugi läksin ja vabandasin nähvamise eest, kui see nõnda tundus. Et kuna mul selle esinemisega on nii kahtlane suhe eluaeg olnud, siis ootamatult mind sellesse rolli ka ei tasu panna. Aga selgus, et need võimekad ja häälekad naised, kes koosolekutel oma arvamused läbi pressisid, siis nemad järsku ei suutnud, ei tahtnud, ei julenud neile kasvatajatele tänusõnu edasi ütlema minna.

Korraldasin muidugi draama ka, kaotasin nimelt korraks lapse dokumendid, ja kingiks saadud raamatu. Pannes need lapse oma tooli kinnitamise ajaks auto katusele. Ei pea vist ütlema, et 2 km eemal meenus tõsiasi, et ma neid sealt ära ei võtnudki. Õnneks olid need maha libisenud nähtavas kohas ja keegi polnud sealtkaudu neist üle sõitnud. Huhh, vedas 😊

Homme tähistame lõpetamist ja minu sünnipäeva. Täna on lastel lasteaia lõpp, ja nii nad naudivad vabadust ja kappavad murul. Suured otsustasid täna telkida. 😀

Meie puhkame. Me otsustasime täna, mitte olla sääsetoit👀😀

Kutsume sind ka laupäeval, 1. juunil kell 11-15 Taskusse lastekaitsepäeva tähistama! Seal on külas kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad, aatriumist leiab vahva õuemängude ala, lapsed saavad maiustada pehme masinajäätisega, meie ka otsime ja tulge teie ka otsima, Taskusse peidetud tasuta kinopääsmeid ja kogu pere on oodatud Plasku katuseplatvormi külastama.

Veedame põnevalt aega koos kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjatega. Uudistame Kaitseliidu relva- ja varustusenäitust, tankitõrjekahurit, miinipildujat ja soomukit. Naiskodukaitsjad tutvustavad meile meditsiinivaldkonda ja õpetavad vajalikke esmaabivõtteid.

Mängime lõbusaid õuemänge. Tasku aatriumis kohviku Caffeine kõrval on avatud õuemängude ala! Tahame koos eakaaslastega mängida kassisaba rõngaviset, proovida omapärast noolemängu, meie piigad kindlasti soovivad suurt värvimispilti, poisid kalapüüki, rõngaheidet ja kõhupalli. Kõiki neid toredaid mänge saab mängida oma aias, aga kui aeda ei ole, siis ka mänguväljakul, rannas, mõnes pargis või vaiksel kõrvaltänaval. Õuemängude kodu asub veebilehel ouemangud.ee

Käime katust mööda. Plaani järgi saab kell 12, 13 ja 14 Plasku katuse vaateplatvormi ja piiluda Tartu südalinna 50 m kõrguselt – külastused on tasuta. Kõikidel huvilistel palutakse koguneda täistunniks Tasku infoleti juurde. Alla 16-aastased lubatakse katusele vaid koos täiskasvanud saatjaga.

Maiustame mõnusa masinajäätisega. Kuni 12-aastaseid lapsi (k.a) ootab Rimi ees Kuuma Krantsi Tänavagurmeekohvikus tasuta pehme masinajäätis. Palume arvestada sellega, et igale lapsele on mõeldud üks jäätis ja teenindajal on õigus küsida ka lapse vanust tõendavat dokumenti (õpilaspilet, ID-kaart). Et tervel perel oleks jäätistest rõõmu, kehtib 1. juunil Kuumas Krantsis pakkumine: masinajäätis väikeses vahvlis maksab 1 euro ja suures vahvlis või topsis 2 eurot.

Mängime peitust ja otsime Tasku pealt üles täitsamuidu kinopiletid. Kino Cinamon rõõmustab meid lastekaitsepäeval tasuta kinopääsmete ja popkorniga. Peitusemängu viib läbi päevajuht ja igas tunnis on võimalik päevajuhi vihjete järgi üles otsida üks kahene Cinamoni priipääsmete komplekt. Lisaks jagatakse päeva jooksul lastele tasuta väikese soolase popkorni kuponge!

Kaupluses Sokisahtel on 1. juunil kõikidele lastetoodetele pakkumine: 3 toodet 2 hinnaga.

Lastekuu puhul on Rahva Raamatus alates 1. juunist valik laste- ja noorteraamatuid kuni 77% soodsamad. Kauplusest leiab ka laia valiku õuemänge ja kinketooteid. Kalendrisse tasub endale märkida ka 8. juuni, mil toimub Mika Keräneni uue Supilinna Salaseltsi raamatu „Soome pitsa“ esitlus!

Lastekaitsepäeval Taskus näeme! Tõotab tulla igatahes vahva üritus, kust ka meie puududa ei kavatse 😉

Tallinna vanalinna päevad on pidustused Tallinna vanalinnas, mida korraldatakse alates 1982. aastast.

Täna sai alguse järjekordsed Tallinna vanalinna päevad, mille juhatas sisse ansambli Ewert and The Two Dragons kontsert, lõpuetendust saab aga nautida Snelli tiigi veel 2. juunil. Tänavused tippsündmused leiavad lisaks tavapärasele Raekoja platsile aset ka Harjumäel, Rannavärava bastionil ja Snelli tiigil, kuid ka peamine sündmuskoht Raekoja platsil näeb varasemast erinev välja. Vanalinna päevade peakorraldaja Anne Velt lisas, et Tallinna 800-aastase ajalooga seonduvate teemade kõrval pakub festivali kava sel aastal rohkelt uut.

Seekord pannakse rõhku niiöelda elavatele tänavatele, kus näeb nii tsirkust, tänavakunsti kui ka põnevat tänavateatrit. Rohkesti on tulemas esinejaid välismaalt ja kaalukamat sisu kui varasematel aastatel. Festivali detailne programm kolmes keeles on leitav veebilehel vanalinnapaevad.ee või ka saadaval trükisena Kesklinna valitsuses Nunne 18 majas, Hopneri majas Raekoja plats 18, vanalinna turismiinfopunktis ning vanalinna päevade ajal infotelgis Raekoja platsil ja Harju tänaval.

Sel aastal tähistab Tallinn oma 800. sünnipäeva. Just nii palju möödub Tallinna ala esimesest kindlast mainimisest kirjalikes allikates seoses Taani kuninga Valdemar II ristiretkega Põhja-Eestisse juunis 1219. Henriku Liivimaa kroonika ei räägi konkreetsest kohast, aga sündmusi on võimalik seostada Toompea ja tulevase Tallinna alaga.

Vanalinna Päevade peamine idee on väärtustada, tutvustada meie inimestele vanalinna, selle ajalugu ja erinevaid ajajärke. Tänavu kiikame 800 aasta taha, mil taanlased siinmail tegutsesid, elu korraldasid ja linna arengule suurema hoo sisse lükkasid. Vanalinna Päevade rikkalikus ja mitmekesises kultuuriprogrammis on alati leidunud koht ka tõsisemate arutelude ringile.

https://vanalinnapaevad.ee
https://vanalinnapaevad.ee/festivalist/

Tundub huvitav ja selline melu ihalus, tabas korraks meidki. Lohutame sellega, et varsti on Hansalaat ja Hauka Laat ja võib olla mõnel ikka jõuab uudistamas käia. Täna aga oli meie noorimal piigal lasteaia kevadpiknik, tähistamaks suvevaheajale minekut. Mängisime, ronisime ja keerutasid jalga. Said kätte suure aplausi saatel oma kunstitööde mapid, sõime head piknikutoitu ja ega meie üritus kuidagi pealinna omast alla jäänud. Kõigile meeldis ja homme siis viimane lasteaia päev.

Siis hakkab suvi 😀


Adrenaliininäärmed töötavad viimse piiri peal, et naeratust kõrvuni hoida ja seegi ei tule alati hästi välja, sest kuklas hingab üleväsimus, pidev enesetõestamine, ühiskonna lati ületamine, kellekski enamaks saamine…
Kas ka sina üritad anda endast kõik ning olla alati särav, tugev ja väsimatu? Kas sa rabeled mitmel rindel, sest vaid nii saad kõikide endale võetud kohustustega ühele poole? See oravrattas tormamine võib aga pahatihti lõppeda sellega, et sind tabab läbipõlemine.

Ma võin rääkida puhtalt omakogemusest, mis siis saab, kui teed tööd 7 päeva nädalas ja ei anna endale aega puhata. Meie kehal on piiratud võimed! Täiskasvanud täiskasvanuteks, aga me nõuame seda ka oma lastelt. Pange ennast kellegi rolli, kes on nii usin koguaeg ja peab midagi tegema, kuhugi jõudma, olema selge ja adekvaatne, olema tark, olema toetav, olema kõike, mida teised tahavad… Kes ei julge kunagi öelda, et tal on raske, ta vajab tuge, ta vajab mõistmist oma kaasinimestelt, kellega ta koos siin elus kulgeb. Enamasti praagib ühiskond need inimesed välja – ei saanud hakkama, ei ole väärtuslik, ei ole see ja teine ja kolmas.
Tänapäeva ühiskonna haiguseks on saanud 21. sajandi stress ja multiülesandlemine ehk soov olla oma kiire elutempoga samal ajal mitmes kohas. Aga mis saaks siis, kui me suudaksime olla kiirustades saja koha asemel ühes kohas sada korda paremini? Mida me tunneme seda kiiret elu elades? Adrenaliininäärmed töötavad viimse piiri peal, et naeratust kõrvuni hoida ja seegi ei tule alati hästi välja, sest kuklas hingab üleväsimus, pidev enesetõestamine, ühiskonna lati ületamine, kellekski enamaks saamine… Aga mitte iseendaks olemine… Kas see on tänane argireaalsus? Ja ei ole sugugi vale koht küsida – kas sellist reaalsust me soovisimegi? Kõik lubadused, et liigume valgusesse ja armastusse, on justkui suurenev illusioon lõhestuva ja aina kiireneva elutempoga maailma raamides, või siiski…

Kas te mäletate aga lapsena neid hetki, kus saitegi ise olla, oma mänguasjadega mängida nii, et keegi ei sundinud, ei käskinud, ei korraldanud – et saite olla vaba, joosta looduses paljajalu, tunda maapinna külmust oma jalgade all, tunda värskust ja kergust, tunda loodusega ühes olemise hingust – lubame seda endale ja ka oma imearmsatele lastele, kes seda samuti vajavad!
Läbipõlemine ja kurnatus on kehaline reaktsioon sellele, kui sa ei suuda enam seda koormat kanda. Ja kusjuures see pole isegi meie enda koorem, vaid väljastpoolt peale pandud normid, mille täitmiseks peame ennast kas ületama, alandama, muutma, paenutama, pingutama ja kõike muud, mida me ise ei ole. Läbipõlemine on nii salakaval, et enne seda, kui see toimub, rakendab su keha äärmiselt jõulised ressursid, et teha viimased energeetilised pingutused, et täita su aina suurenevaid nõudmisi endale ja teistele… Ja siis on kõik – tekib tohutu madalseis, keha on väsinud ja kurnatud, pea on mõtetest tühi, sest energeetiline süsteem annab kusagilt järele ja hakkab lõivu võtma organitest ja rakkudest ja paneb sind täiesti vägisi puhkerezhiimile… See on tohutult ebamugav tunne – see ei möödu ei trenniga ja kindlasti mitte üleöö – see on seisund, kus on vaja pikka puhkust, et taastada oma jõuvarud, korrastada oma mõtted, anda kehale aega minna uude vormi.

Mida rohkem ma mõtlen tagasi, viimasele poolele aastale – ma ei kukkunud läbi! Vaid olin liiga pikka aega liiga tugev, liiga tubli, liiga särav, liiga andev, liiga palju kõigile teistele elav! Nüüd saan ma aru küll ja armastan end rohkem, väärtustan end rohkem, mõtlen, olen, suhtlen, armastan teisiti, annan ennast teistele teisiti, loon teisiti, jätan teiste arvamused teiste mõelda.

Kui keegi sinu armsatest inimestest on läbi põlenud, siis tea, et sa kunagi ei suuda aru saada või mõista, mida ta tunneb, sest sellesse olukorda ei saa sa end panna ennem, kui sa pole seda tundnud ise omal nahal. Ja see pole olukord, kus öelda – tõuse püsti ja liigu edasi! See on olukord, kus öelda inimesele – ükskõik, mis sinuga toimub, see on okey ja ma olen olemas, nii nagu ma alati olen olnud.

Olen aru saanud, et magamine on parim viis oma keha energeetiline tase taastada. Puhkamine on olemine, kus meie keha taastab oma sisemised jõuvarud ja inimene saab kontakti tagasi oma hinge olemusega ja teadmistega. Meie aju on organ, mis lausa vajab und. Und ei saa me kuhugi edasi lükata. Kogu meie keha kuni rakkudeni välja uueneb une ajal. Ja pea meeles – ükskõik, kui hull on olukord, meie keha on võimeline õigete võimaluste avanemisel täielikult taastuma ja tervenema. Ärge tahtke inimestena liiga palju ja kõike korraga. Naudime kasvõi seda, et meil on ilus puhas loodus, terved pereliikmed, soe kodu. Normaalne puhas toit. Me ei pea kellekski saama, kuhugi jõudma ega midagi tegema, sest oleme ka lihtsalt juba siia sündides äärmiselt väärtuslikud, igaüks meist!

Kas me peame täitma ühiskonna kasvavaid norme? Äkki peaksime hoopis muutma ühiskonda nii, et ühiskond täidaks meie muutuvaid vajadusi? Et ühiskond peaks olema mures meie pärast, mitte ei ole vastupidi, et inimesed jooksevad end raha ja materiaalsuse pärast hulluks, jättes täitmata oma päris elus olemise eesmärgi?
Sa võid kujutada ette, et need, kes ei ole kogenud läbipõlemist, ei suuda eales mõista, mida sa tunned. Sa oled nagu kosmos, kes soovib ühenduda maaga, aga antenn on rikkis. Sagedus on teine. Seetõttu ära punnita selgitada ja end õigustada ja arusaadavaks teha neile, kes nii ehk naa sinust aru ei saa ja kõige äärmisel juhul sind üldsegi hukka mõistavad ja sind veel kõige halvimal stsenaariumi puhul risti löövad ja sulle räigeid hinnanguid annavad. Sina aga ei ole ohver. Kinnita endale, et jah, sinu maailm on muutunud ja tunned end nagu tulnukas kesapõllul, aga sinusarnaseid on täna rohkem, kui sa arvatagi oskad.

Läbipõlemisel võib ilmneda väga palju erinevaid sümptomeid – ärevusest ja paanikast depressiooni ja kurnatuseni välja. Päevad ei ole vennad. Mõnel päeval oled sa eufoorias ja juba arvad, et see jube aeg sinu elust on läbi. Järgmisel päeval võib sind aga tabada suurim madalseis, mida eales oled tundnud. Ära heida meelt. Ükskõik, kus sina parasjagu oled, pea meeles, et lisaks sinule on maailmas väga palju inimesi, kes teevad läbi täpselt sama, mida sina. Ka vaimsed inimesed ning ka äärmiselt edukad äriinimesed – meie kehad on ühesugused ja seetõttu võib läbipõlemine tabada igaüht, aga eelkõige neid, kes sunnivad end olema edukamad, tublimad ja säravamad kui teised. Anna endale aega ja ajaga läheb kõik tasakaalu. Ja mis veel parem, võid leida end hoopis teisest kohast oma elus, uute eesmärkide ja tegevustega.

Ükskõik, kui palju me ei magaks ja puhkaks, mis justkui peaks meid läbipõlemisest päästma ja tervendama, ei võta ööuni ära meie halbu tundeid. Need on emotsioonid, mida oleme enne läbipõlemist väga pikalt alla surunud ja mis nüüd korraga hopsti on esile kerkinud, sest närvisüsteem ja sinu energiakehad ei suuda neid vibratsioone enam alal hoida ja lubavad kõik pinnale kerkida, sest energiakehad annavad järgi ja kõik, mis alateadvuses, on nüüd korraga tavateadvuses – sa näed seda, mida sa sisaldad. Hakka neid tundeid tundma! Ja võta nad omaks. Ära kingi neid ära – ära anna neid kellelegi teisele ja ära ela neid tundeid teistele välja. Ära projitseeri neid teistele, vaid võta neid kui võimalust saada ise targemaks.

Kõige suurem kahju, selle emotsionaalse kurnatuse/ läbipõlemise kahju on see, et ma mõistan, kuidas see meile, kui perele tervikuna mõjus. Sestap ma teadvustan, et kui lapsevanem tunneb end hästi on ka lastega hästi. Ja ka vastupidi. Kui vanem ei tunne end hästi, peegeldab ka laps seda segadust enda väljaütlemiste ja kehakeelega. Õppimisega. Mitte õppimisega

Paraku on nii, et Eestis ei saa sa abi, kui sa arvad, et sul on depressioon, või mure oma väsimusega, või see, et sa pole sinu arvates, sina ise. Kõik ennast välja reklaaminud aitajad soovivad, sind panna järjekorda, ja tahavad sind füüsiliselt kohale tulema. Aga kui inimene tahab kohe kellegiga rääkida või emaili teel konsultatsiooni, et sellest kõige piinavamale murele tõlgendust või leevendust saada kohe. Siis seda ei ole.

Mina sain ruttu jala ukse vahele, sest sain aru, et asi pole enam lihtne ega õige, ja kontakteerusin kahe oma valdkonda kuuluva spetsialistiga. Sõprade ja kolleegidega. Ühe käest sain diagnoosiks emotsionaalse kurnatuse ja teiselt läbipõlemine. Nende vahele võib põhimõtteliselt ka võrdusmärgi paigutada.
Mina kontakteerusin kolleegidega, üks on 24/7 vajadusel olemas, rääkisin veel oma lastega, ja ühel hommikul…täpsemalt oma sünnipäeva eel, hommikul tühistati projekt, millega kaks kuud juba tegelesin ja emotsionaalselt koostöö kurnas, siis lepingu lõpetamise järgselt terve päev ma lihtsalt magasin ja eelõhtul läksin õigel ajal magama ja hommikul oli kõik nagu paika loksunud. Taevas oli jälle sinine ja päike kollane. Rõõm ja kõik olemas. 😀💖
Kolleeg ütleb, et kui ma sest perioodist rääkida ei taha, siis kirjutaksin sellest hoopis. Ega see kaks kuud nagu oligi eriti hull. Ja ega enam ei tahagi rääkida. Milleks? Oleks tahtnud, et kogu selle toimumise ajal, oleks keegi märganud, ja abi pakkunud. Mõtlen vahel et, kas tõesti, see halb enesetunne ei paistnud kogu selle maski alt läbi? Pealegi on nüüd ju kõik kontrolli all või noo, teadliku mõtetejuhtimisega kontrolli all. Või pigem mitte kontrolli all, vaid peaaegu nagu korras 🙂 Sellest kontrolli vajadusest ju kõik nagu alguse saigi. Aga praegu ma tunnen asju ja emotsioone, nii nagu need on, mitte nagu mingis kõverpeeglis Alice imedemaal.

Täna, sattusin lugema artiklit unenäomaailmast, unenägude seletamisest. Siiamaani on mul olnud, kaks veendumust, et kui unes näed selget vett, on ees ootamas positiivsed ajad. Tume vesi, seevastu tähendab eesootavaid probleeme. Segadust. Kuid see artikkel kõnetab mind ka väga.

https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=71036359

Ehkki sümbolite tähendus inimeseti erineb, on neil teatud universaalseid tähendusi. Näiteks on vesi emotsioonide või alateadvuse arhetüüpne sümbol. Lisaks sellele üldisele tähendusele võid arvesse võtta ka oma isiklikku tähendust. Näiteks kui lisada veele omadussõna sügav, on tähenduseks sügavad emotsioonid. Seetõttu sümboliseerib sügavas vees ujumine sügavaid tundeid. Aga kui sa vett kardad, lisab see veel ühe tähenduse: sügavalt hirmutav olukord. Ent kui vesi tähendab sinu jaoks naudingut ja paradiisi, võib sügav vesi sümboliseerida suurt armastust ja tugevaid emotsioone.

Alati tuleb pidada meeles, et ainult sina tead, mida nähtud kujundid tegelikult tähendavad. Et unenäod on mitmekihilised, on oluline võtta nende uurimiseks aega, pidades silmas kõiki neid külgi, mis võiksid unenäo lahtimõtestamisel midagi tähendada.

Meid pole jäetud üksi oma unenägusid uurima. Sinul – nagu kõigil teistelgi – on sündimisest saadik olemas armastav, kaitsev, isiklik “unenäoteejuht”, kellel on tähtis kaitseingli roll, ja sa võid oma teejuhti nimetada ka “unenäoingliks”. Ta võib olla keegi su lahkunud lähedastest, õpetaja, ingel, peaingel, spirituaalne teejuht või keegi muu, kes kannab jumalikku armastust ja valgust.

Su teejuht on sinuga igal öösel ja igas unenäos, ta toetab ja kaitseb sind. Teejuhid on teiste maailmade valvurid ja nad toovad sulle informatsiooni, mis on oluline su heaolu ja kõrgeima hüve seisukohast. Kui keegi, näiteks su surnud vanaema, soovib anda sulle teatud sõnumi, siis laseb su teejuht ta sinu unenäotasandile. Teistel juhtudel tegutseb see olend nagu valvur ning ajab minema madalamad energiad, et hoida sind negatiivsete ja õudusunenägude eest.

Mälestuspildid unenägudest haihtuvad kiiresti. Tihtilugu ei suuda Sa hommikukohvi juues meenutada oma vapustavast öisest seiklusest muud kui selle lõppu. Seetõttu tuleb oma unenäod üles märkida kohe ärgates, vahetult enne voodist tõusmist. Aseta enne uinumist UNENÄOPÄEVIK ja kirjutusvahend öökapile või padja alla, kust sa need kiiresti kätte saad. Kui ei meenu koheselt terve unenägu, siis piisab ka märksõnadest, mis aitavad Sul hiljem unenägu meenutada. 

https://www.kiiksjaknihv.ee/index.php?route=product/product&product_id=281

See paneb aga mind mõtlema hoopis teisele suunale. Anda hoopis ühele raamatutegelasele elu, ja siduda tema seiklused ja avastused hoopis unenäomaailmaga.

Ma tunnen ennast nii hästi. Alates üleeilsest – eilsest on kõik toppama jäänud asjad lahenenud. Alates sellest hetkest, kui lõpetati minu eest ära projekt, kus minu osalemine oligi mulle vastukarva, sest idee arendus ei olnud enam kooskõlas minu algsete märkmetega. Kõik töötas sellele kuvandile kohe alguses vastu. Alguses jäin haigeks, siis oli kogu aeg takistuseks testimiseks kehv ilm. Kui projekti rahade tagasi kandmisega nö leping tühistati, siis päris tõsiselt läks otseses mõttes ilm õues ilusaks. Nädal aega sadanud ja oma valduses hoidnud vihmapilved, lihtsalt hajusid. Päike tuli välja ja linnud laulavad. Me saame jälle õues olla ja varbad liiva torgata. Ojaa, see võis ka kokkusattumus olla, sest lubas ju ilusaks tagasi minna. Aga, kokkusattumus on liiga suur, et mitte märgata. 😀

Ja kõik umbe jooksnud asjad klaaruvad, selginevad ja leiavad lahenduse, loksuvad paika, täiesti iseenesest.

Ma leidsin isegi üles sokipaarid (Kõik 10), kus 2 kuuga on ära kadunud teine paariline. Mul on uus projekti partner, kellega tegime koostööd eelmisel aastal ja projekt on paigas. Ja kuigi sõltume ka ilmateguritest, arvestatakse siiski minu visiooni ja algset nägemust. Ma muidugi käin teraapias, sest noh, paranemine päris sõrmenipsust korda ei saa, kuigi kurnatus on kadunud ja suudan ka enese kärsitust ja ärritumist mediteerivate võtetega madalal sagedusel hoida 😊alustasin oma unenäopäeviku ja raamatuga. Ning mis kõige tähtsam, ootamatult lahenesid, kõik probleemid koolilastel mured koolitöö ja võimaliku suvetööga. See käis küll nagu nipsti, sõrmenipsust.

Meil on kohutavalt palju energiat, et seda omadega omakeskis jagada. Täna hommikul oli, meil soojad juustusaiad tomatiga, marmelaadi sarvekesed, ja puder moosiga. Küpsetan kooki, sest täna õhtul on ühel pisikesel piigal lasteaialõpu kevadpiknik ja lubasin rabarberikooki lauale viia 😀🥧
Hommikul enne kooli ja lasteaia tiiru, käisime jalutamas, nii saavad head mõtted tulla. Koolis lihtsam ja lasteaias ka 🙂

Asi peaks alati olema lihtne. Kui sa tunned, et asi ei tööta, pole see lihtsalt õige. Võib olla polegi veel. Või pole üldse. Lihtne ja õige vaimutoit. Söödav toit.

Kui autopaaki moosisaia topid, on narrus eeldada, et see sind truult edasi teenib. Miks meie kehagi, peaks ebasobiva kütuse peale nurru lööma.

Peresuhted.

Ei midagi keerulist 😀



Minu esmane kokkupuude Yagaga leidis aset aprillikuu lõpus, kui mind tabas soov maha müüa kõik väikseks jäänud beebiasjad. Olen nõus suht tasuta ära andma, sest soovin koju, lihtsalt natuke rohkem vaba ruumi :). Komistasin poolkogemata sellise veebipoe lahenduse loomise peale, nagu on seda yaga.ee LIHTNE JA TURVALINE LAHENDUS VEEBIS MÜÜMISEKS

Minu jaoks oli üsna eee, pimedas kobamine. Konto sai loodud ja esimene ese ka üles pandud. Ja siis läks see, meelest ära ka. Ühtegi teavitust ei tulnud ka kuhugi ja sinnapaika see jäi. Kui ükspäev selgus, et keegi on selle toote omale ostukorvi poetanud ja tunneb meilitsi huvi, et kuna posti saab 🙂 Noo, hea oli lubada, et hommepäev saab smartposti. Üllatus. See toode sinna ei mahu ja cargobus tahab hingehinda. Piinlik. Tunnistan, et algaja ja esimese korraga vist piisavalt õpetlik 🙂

Aga siiski,.. kui sellest viperusest mööda vaadata on keskkond ka algaja sõbralik ja lihtne ning turvaline. Sõltub, vist ka sellest, kui arusaaja on näiteks inimesed omavahel. Minul vedas, minu esimeme ostja, ei teinud väga suurt numbrit, sellest et ma nii teadmatult koba olin. Suhtlemisest ja kompromissivalmidusest kauba kätte toimetamisel on palju kasu. Aga keskkond ise on väga kasutajasõbralik, kui sa sellest aru saad.

Yagast lähemalt.

Yaga sai alguse soovist müüa Facebooki müügigrupis mugavalt maha lapsekäru, mis koridoris tarbetult ruumi võttis. Müügiprotsessi käigus tuli lühikese aja jooksul vestelda kümnete huvilistega, vastata ühtedele ja samadele küsimustele käru seisukorra, vaatamisvõimaluste ja hinnaalanduse kohta, teha lisapilte … ehk esmapilgul kiirele müügiprotsessile kulus tegelikkuses uskumatult palju aega. Lisaks ei leidnud me turvalist viisi, kuidas lahendada makse- ja transpordiküsimus – kas peaksin enne kokku panema ja teele saatma käru või ootama, kuni ostja makse on laekunud pangakontole.

Sellest sündiski idee luua Yaga – lihtne, kiire ja usaldusväärne võimalus veebis müümiseks, kus maksmine on turvaline ja kauba saab mõne klikiga tellida lähimasse pakiautomaati.

Yaga on mõeldud kõigile, kes tahavad mugavalt ja turvaliselt veebis müüa.

Aga täpsemalt…

  • Kõigile, kes soovivad kasutuseta jäänud või uute asjade müügiga teenida lisaraha.
  • Keskkonnasäästlikku mõtteviisi armastavatele inimestele, kes otsivad uut kodu oma kasutatud riietele, jalanõudele ja muudele tarbekaupadele.
  • Loomingulistele inimestele, kes soovivad veebis müüa oma loomingut ja käsitööd.
  • Ettevõtjahingega inimestele, kes müüvad kõike alates tehnikavidinatest kuni moeka brändikaubani.
  • Blogijatele ja influenceritele, kelle fännikaupa ootavad nende kümned tuhanded jälgijad.
  • Ettevõtetele, kes vajavad lihtsat, funktsionaalset ja turvalist veebipoe lahendust.

Ja loomulikult on Yaga mõeldud kõikidele ostjatele, kes otsivad unikaalset kaupa, veel avastamata Eesti disaini, tõelisi moepärleid ja vintage’t, soodsa hinnaga diile ning midagi teistsugust otse ettevõtlikelt müüjatelt!

Soovitame Yagat. www.yaga.ee

OÜ Juulamõis on pere-ettevõte, kelle eesmärgiks on pakkuda inimestele õdusat olemist ja tervislikku toitu. Läbi ettevõtluse tahavad areneda ise ja arendada Vooremaad. Oma unistuste elluviimiseks rajas perekond aastal 2018 Juula külla taluturu- kohapärimuskohviku. Sooviga, et Vooremaal ringirändav inimene leiaks meie piirkonna eripäraga, tervist-toetavat ja puhtast loodusest pärit tooteid ning tutvuks kohaliku rahvakultuuri, pärimuse ja legendidega. Külastaja saab Juulamõisast kaasa saada mitte ainult kõhutäite vaid ka meene, emotsiooni ja teabe! Nende tegemisi kajastas 2017 jaanipäeva paiku ka Tartu Postimees. Juulamõisa kohvikuga, nende looga ja muidugi väga mõnusa menüüga leiate siit www. juulamois.eehttp://tartu.postimees.ee/4154731/juula-kula-suurpere-tostab-kohvikuga-maaelu-au-sisse.

Meie kokkupuude Juulamõisa kohvikuga on juba varasemalt. Me oleme väga rahulolevad, et siia, meie kodukanti on kerkinud kohvik, kus lõunapausiks väga maitsva kõhutäie saab. Isegi veganitele on midagi. Rääkimata maiasmokkadele, alustades vanakooli vahvlitest, ja lõpetades isegi jahuvaba shokolaadikoogiga.

Meie varasem kokkupuude oli kahel korral seoses lähiringkonnas peetud perepiknikuga. Ja kui ikka lähiringkonnas kvaliteetaega veedad, siis toetad ikka ettevõtteid, kes sinuga sama väärtuseid jagab. Saime mõlemal korral väga väga maitsva täienduse oma perepiknikule. Ja absoluutsed lemmikud on näiteks kananagitsad, ja vana kooli vahvlid, neid võiks lausa nõrkemiseni pugida.

Täna sai sünnipäeva puhul lubatud endale sõbrannaga üks hea sünnipäevalõuna. Menüüs siis
Mulgi suutäis : mulgipuder, suitsuliha, hapukoore, koduse hapukurgi, värske salati ja kanepiseemnekülviga  5,50€, Kohaliku astelpajukasvanduse astelpajumahl, Shokolaadikook (jahuvaba), maasikamoosiga ja latte võilille meega. Arve läks kokku 12,50

Väga positiivne on see, et autoga on hästi mugav parklasse sõita, parkida ja hiljem on ka täisparkla korral mugav parklast välja sõita. Ilusa ilma korral saab einestada ka õueterassil. Sees on pisikestele lastele söögitool. Ja mänguasjad. Täna käisime vaid pisikese põnniga, ja temale väga meeldisid klotsid, mida sai läbi aukude klotsipange tagasi panna. Mulgipuder maitses nii mulle, kui lapsele. Niii hea 🙂 Saime ilusti lapse toitmise jaoks, küsimise peale ka väikese lusika, mis meile lauda toodi. Shokolaadikook, mis oli jahuvaba, mida iseenesest oleks vist võinud ka beebile anda, kuid selle asemel nokkis tema kaasavõetud kamapalle ja jõi klaasist astelpajumahla. Shokolaadikoogil on väga effektne välimus, kuid minu jaoks pisut… liiga erinev, minu arusaamisele shokolaadikoogist. Lattet esialgu ei julgenud võilillemeega proovida, sest arvasin, et on kibe või midagi sellist. Pärast proovimist, loomulikult selgus, et väga hea mesi on ja sobis sinna latte sisse suurepäraselt.

Me jäime tänase sünnipäevalõunaga väga rahule, ilmselt külastame teinekordki veel. Eks nüüd, kui suvehooaeg käima läheb ja Vudila mängumaale pered voorima hakkavad, läheb raskeks kohvikusse löögile pääsemisega. Väga hea asukohaga. Taskukohase hinnaga. Väga super 🙂

Tänasest päevast. Tänasesse päeva mõrudaid hetki ei jagunud 🙂 Täna on minu sünnipäev. Täpsemalt eriline hetk, on kell 12.40 🙂 Aga tervesse päeva jätkus erilisi momente. Hommikul ärkamine, kui lapsed kaartidega üllatasid. Kooki sõime ja võileibu tegime. Siis tehti mulle üllatus – spahoolitsuste külastus ( mitu tundi) . Ohh, see kulus täna täiega marjaks ära.

Vanem poiss käis täna klassiekskursioonil Rakvere politseimuuseumis, ja linnuses. Mõlemad olid huvipakkuvad ja muljeid jätkus õhtusöögi lauda mitmeks pooltunniks. Kodus sünnipäeva raames, tellisime hea perefilmi, tegime tortilla pitsasid ja no limps, eksole ja oligi selline perekeskne pidu. Sõbranna tõi veel kooki ka, teine kommikarbi ja kolmas tõi lemmiku lõhnaküünla Joikilt ja õhtu lõpetuseks lahendasime veel mata ülesandeid.

Õhtul käisime kogu perega jalutamas, ja nautisime seda rahulikku ilma me ümber, kerget tuulekest ja neid imeilusaid sireleid tee veeres 🙂

Mõnus on elu maal.

Tegelikult, ma ei osanud paremat pealkirja välja mõelda, sest mulle juba kord meeldib kujundlikult kirjutada, mõelda. Ma pole enam selline natuur, kes oma nördimuse või kergelt pettumuse selle emotsiooni tekitajale välja pahvataks. Aga tänu, sellele “murdumisele” taipasin, et kui kujundlikult kirjutada, siis pika taibuga natuurid, ei saa aru, et neist võiks käia jutt.

Mulle meeldib olla kiiksuga inimestega ühel lainel. Koostöö sujub ja mõlemad osapooled on rahul. Mis saab siis, kui koostöö enam rõõmu ei paku või pool B, näiteks hakkab teise poole ideid pakkuma teistele. Kujutage ette koostööd näiteks kliendi ja fotograafi vahel. Klient töötab välja idee. Fotograaf panustab, ka. Kuid kliendi algne idee, saab alguse sellest, et oleks midagi teistmoodi ja teisel perel näiteks, ei oleks samu riideid, stilistikat jne. Kuid kui sessiooni pole saanud ellu viia, sest kehv ilm on olnud ja seetõttu siis edasi lükatud, see asi. Ja fotograaf pakub sedasama stilistikat teistelegi ja väga palju soodsamalt kui algne tellija seda saab. Klient on välja pakkunud, et saab ka sõita, kuhu vaja või otsib pere, kes oleks keegi, kes omade seast, et siis poleks lugu, kui keegi veel samas stiilis nt kvaliteetaega veedaks kogu perega. Aga see on nagu suhtega, kui algselt oma pidepunkte paika ei panda, ollakse hiljem lõhkise küna ees, et kuidas jääda viisakaks. Klient ei peagi midagi ütlema. Võib olla on asi lainepikkustes, mis muutub. Kui muutub, tuleb läbida kadalipp, et leida järgmine äge kiiksuga persoon, kellega samal lainepikkusel ägedaid ideid välja mõelda ja teostada.

Kus on suvi? Kus on meeletud kuumad suveööd? Päike ja vahvlijäätised, lühikesed seelikud jne. Võiks aiamaal ehitada lastele puidust onni, võib olla grilli nurga. Võib olla hoopis aga ostaks lotopileti, võidaks suure summa raha ja sõidaks sinna, kus kogu aeg soe, huvitav kultuur ja vaatamisväärsused. Sinine meri, päike, ookeani taga 😀

Igastahes, täna on taas juba parem. Pean meeles, et pole vaja kõike kontrollida ja tuleb võtta aega ka endale. Senimaani on täitsa okei.

Üleeile kirjutasin, siis sellest, et mis wärk muga toimunud on. Püüan iga õhtu, üles tähendada, kuidas olen uuesti end rajale saada, ja endale rohkem aega pühendada. Ega neid sisseharjunud mustreid, kuhu olen takerdunud, on väga raske lahti haakida.

Aga tõepoolest. Ära muretse asjade, olukordade üle, mis sinust ei sõltu. Pinguta palju tahad, kuidas tahad – ei ole mõtet. Näide. Viisin auto remonti, teadsin, et saan õhtul tagasi. Sain beebiga, tänu heale sõbrale koju tagasi. Hommikusöök ja beebi läks tuttu. Jäin ka magama. Ärgates, sõime lõunat, mängisime ja pikutasime jälle. Siis aga hakkasin kiikama kella ja siis selgus, et täna ikka autot ei saa, et järgmisel päeval.

Ma ei hakanud muretsema, hingasin, muutsin mõttes oma plaanid ja palusin teiselt sõbralt abi. Isegi õhtusöök valmis täna lihtsalt, sest see kohutav väsimus, mu kätes, ja jalgades, tänu uinakule on taandunud.

Iga kord, kui mõtted, inimesed hakkasid muutuma negatiivseks. Näpistasin end mõttes õlast, et Stopp! Pole minu tassike teed.

Koolilastel läks hästi. Enne magamaminekut, oli korra tähelepanu juhtimist, aga tõepoolest, kui rahulikult rääkida, saavad kõik aru. Hingates rahulikult ja mitte püüelda täiuslikkust loob palju harmoonilisema õhustiku. Lihtsam, ka mõlgutada positiivseid mõtteid.

27.05 meie pisike põnn, sai 10 kuuseks. Vau, nii äge. Juba 💖🌷😀

Tegime koduse spa. Meil oli komplekt Joik tooteid. Kehakoolijad, kehakreem, vannisool piparmündiga. Kuum dush ja kehale mitmeid kreeme. Ohjah. Väga mõnus 😊 päris hygge, kohe. Hommikul on plaan lastele kaneelisaiakesi ja kakaod valmistada.

Nautige seda, mis teil on ja ärge tekitage tühjast tüli. Minge metsa ja visake end selili samblasse, kaevuge sõrmedega loodusesse, ja heitke pilk puulatvadesse. Valgustav sõnumit ei pea kaua ootama.

Ma olen varemgi kirjutanud, kuidas mäluprobleemid, kohati udusse mähkununa, ja ilmne suutmatus lahendada probleeme ja motiveerida suuri Väänikuid oma õpitulemusi paremaks muutma, mulle komistuskividena näivad. Pidasin seda kõike lihtsalt, rutiinseks muutuva eluolu osana, mis küll kestes juba teab, mitmendat kuud, järjest hullemaks näis muutuvat, kuidagi kahtlane näis. Kuid oli hea süüdistada, ei midagi muud kui kurva kevade halli kaamost. Ühesõnaga, kui probleemi ei tunnista, siis esialgu seda nagu polnudki.

Olin lihtsalt mina, kes paistis igakord pidurit tõmbavat, kui päike pilve taha läks ning kõik vajalikud kuupäevad ja muud asjad ära unustas, läbi suure ponnistuse sotsiaalsed käimiste end vedas ja hambad ristis endale korrutas, et kõik on hästi. Aga ei olnud hästi.

https://sobranna.postimees.ee/6689291/pereterapeut-laps-on-nagu-kasn-meie-emotsioonidele

https://elu5.ee/labipolemissundroom-mis-see-on-ja-kuidas-seda-ara-tunda/

Eelmisel reedel, kui suur Väänik käis klassijuhatajaga omavahelisel arenguvestlusel. Jäi õpetajal lapse hämmingust oma hinnete suhtes, väga äraspidine arvamus, mille ta mulle ka stuudiumisse siis edastas. Loomulikult, ma kirjutasin talle vastu ka, mida mina asjadest arvan. Kahjuks aga, ei täpsustanud mina, mida mina lapsevanemana, tema klassijuhataja töö oskuste kohta mõtlen. Hinnang just väga positiivne pole. Aga on kuidas, sellega on.

Igaljuhul ma tundsin kuidas mu sees tuleb üks suur laine, ja kohe kohe oma teele kõik rusudena maha jätab. Ma kraamisin oma head tuttavad lagedale, kel kodus mata geeniusest poisid sirgumas. Ja vedasin oma Vääniku lihtsalt õppima ühe sellise juurde. Arvestasin suht terve õhtuga.
Minu hämminguks 4 peatükki matemaatikat sai selgeks 1,5 tunniga. Koolis mitme nädalaga, ei saanud ega saanud selgeks. Homme läheb kooli ja vastab niipalju kui jõuab ja saab. Et protsess justkui🙄

Ja ühe kolleegi kiri mulle.
“Mõistan, et mitmed asjaolud on teinud olukorra teie jaoks keeruliseks ja tunnustan teie võimet ennast kõrvalt analüüsida. Ma julgustan teid leidma võimalus neid teemasid psühholoogi või nõustajaga arutama, sest asjaolusid ja tahke on mitmekülgselt. Kirjeldate nii suhteteemasid kui ka laste õppeedukust ja käitumisprobleeme ning taustal on ka teie enda emotsionaalse kurnatus. 
Ärge oodake, et olukord läheb paremaks, pigem on vaja siin tegutseda ja esimene samm on panna endale aeg psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule.
Mõistan täiesti, et aega mitme lapse kõrvalt napib ja enda teemadega tegelemine tundub olevat teisejärguline. Ometi on just teie endaga toimuv vähemalt kaudselt mõjutamas ka seda, kuidas ennast tunnevad ja kuidas käituvad lapsed”

http://opleht.ee/2017/11/labipolemine-algab-hiilivalt/

https://et.m.wikipedia.org/wiki/Läbipõlemissündroom

Dr. Herbert Freudenberger 1974.a ja defineeris seda järgmiselt: “Läbipõlemissündroom on energia kulumine, mis tekib vaimsest ja füüsilisest ülekoormusest. See röövib inimestelt nende energia ja võime probleeme lahendada. Suureks probleemiks on see, et inimesed püstitavad endale sageli liiga kõrgeid eesmärke, mida täita ei suudeta. Samas ei olda valmis seda enesele tunnistama, vaid üritatakse läbi meeleheitlike pingutuste siiski eesmärkideni jõuda. “

Järgmine kolleeg, kelle käest nö teist hinnangut küsides, sain kinnitust, et ” Teie reaktsioonid viitavad selgelt läbipõlemisele. Läbipõlemine on klassikaliselt küll tööstressist tingitud kehaline, emotsionaalne ja vaimne kurnatus, kuid samuti võib läbi põleda lihtsalt intensiivsest elust, nagu teie oma- töö, kool, väikesed lapsed, pere ja kodu eest hoolitsemine.
Läbipõlemine on väsimusseisund, mille ilminguteks/tunnusteks on: pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus, töövõime vähenemine, ebaefektiivsuse tunne, mälu probleemid ja nö “udu” jms.
Läbipõlemine tekib olukorras, kus ambitsioonid (soovid) ja tegelikkus ei kattu. Samuti tekib läbipõlemine, kui inimene tajub kontrollitunde, iseseisvuse ja otsustamisvõimaluste puudumist (töökohal/eraelus- oled nö. sundolukorras, kus valikud puuduvad) jne.

https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=85450649

https://m.alkeemia.delfi.ee/article.php?id=82994099

Minu õnneks ei ole mul depressioon. Vaid kurnatus. No vedas mul 😀

Aga tõsijutt. Lahendus ja taastumise algus olid palju lähemal kui arvasin. Silmitsi seismine nende emotsioonidega, millega maadlesin, mida olin eelnevalt püüdnud vältida, mille eest põgeneda – nende emotsioonide läbi elamine, arutlemine ja rääkimine aitas taastada tasakaalu. Oma suurte Väänikutega tervelt kaks tundi juttu, igaühe panustest iseenda heaolusse. Meie reeglitest, visioonidest jms

https://www.aripaev.ee/kasulik/2018/03/04/kuidas-uletootamisest-taastuda

Leppisime kokku, et ma olen neid suuri Väänikuid koolitöödega aidanud, toeks olnud ja viimased kaks nädalat aitavad ennast ise ja püüavad teha, et neil oleks ka sel suvel hea olla. Hinded korras. Ja õpetajatega suhted head. Kui ei lähe kõik plaani A järgi, võtame plaani B.

Rahulikult. Positiivselt.

Ja siis me tegime plaani. Prioriteetidest. Taastasime reeglid, mis olid vahepeal justkui kadunud.

Loobusime rööprähklemisest. 😀

Ja mis kõige tähtsam – otsime üles igaüks oma hygge.

Räägime omavahel rahulikult

Mõtleme positiivselt

Rohkem kolleegidega arutelusid

Kui plaan A ei toimi, tuleb võtta plaan B

Kõigil on vaja üksiolemise hetki ja iseenda aega

Ei mingit rööprähklemist 😀

Ja võtame eeskuju meie pere pisimast, kes juba ärgates üks mega rõõmsalt naeratav poisipõnn 💖

Vahel vaatan laste mängimist ja imestan, kui tähelepanelikud võivad ikka lapsed olla. Laused, mida nad kasutavad, on just nagu minu enda suust ning kehakeel ja isegi näoilmed. Tihti küsin endalt imetusega, et kas ma tõesti käitun nii…

Miks seda mängimist vaja on?

Mäng on ettevalmistus eluks. See ei ole küll üks-ühele peegeldus igapäevaelust, kuid mänguaines tuleb ikkagi igapäevastest toimingutest. Lapse mängu aluseks on inimeste sotsiaalne elu, eelkõige perekond. Mida rohkem laps täiskasvanute töödest ja ümbritsevast elust teab, seda rikkalikum on tema mängu sisu. See on seotud sotsiaalkeskkonna probleemidega, kogemustega, saavutustega. Mäng võimaldab lapsel infot läbi töötada ja leida probleemidele lahendusi. Need kogemused, mis laps mängides saab, rikastavad tema tundeelu ja mängust saadud rahulolu soodustab emotsionaalset arengut ning positiivse minapildi kujunemist. Mäng on lapse tunnetusvahend, lapsele meelepärane ja rõõmu toov tegevus. Kui ka mäng ei ole positiivse sisuga, on ta alati rõõmu toov – sest mängus saab välja elada sisemised pinged. Mängul pole väliseid eesmärke, tal on sisemine motivatsioon. Kusjuures see sisemine motivatsioon ongi stimulaatoriks, mille kaudu toimub lapse areng. Märkamatult toimub füüsiline areng (seotud liikumise ja kehaga), sotsiaalne areng (rollimängudes läbi elatu annab lapsele kindluse), emotsionaalne areng läbi positiivsete emotsioonide, vaimne areng (laps sobitab mängu kõik teadmised, mida omab), areneb kõne ja loovus ning veel palju muudki. Mängus kujunevad lastevahelised suhted, realiseerub lapse omaalgatus, iseseisvus ja aktiivsus. Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend ning tema elu organiseerimise vorm. Mängu kaudu õpitakse suhtlemist, tunnete kontrollimist, võitmist ja kaotamist, teistega arvestamist, empaatiat. Kui lapse mänguvajadus jääb rahuldamata, ei saa seda täiskasvanueas enam korvata. Mängudes ei õpi lapsed elama, vaid juba elavad tõelist elu.

Võta mängu juhtimine enda kätte

Lapsele on mängimine sama oluline kui kõnelemine, liikumine, muusika ja kunst. Mängimine on suisa bioloogiline vajadus ja lapse loomulik tegevus. See mängutung on olemas igas lapses, kuid mängimist on vaja õpetada ja mänguoskusi täiskasvanu poolt suunata. Mänguks on vaja aega ja seda ei tohi mõtlematult katkestada. Lisaks on vaja sooja, rahulikku ja turvalist keskkonda, kohta mängimiseks, mänguasju ja vahendeid ning juhendamist, siis kasvavad mänguoskused keerukamateks ning täiskasvanu roll väheneb. Vahest ei olegi vaja muud, kui anda lastele mõte kätte ja see mida nad sellega teevad on juba puhas loovus. Mängutingimusi luues tuleb silmas pidada mänguasjade paigutust. Proovi need paigutada nii, et oleks tagatud:

  • lapsel iseseisev mänguasjade kättesaadavus ja tagasiasetamise võimalus
  • üldine kord mängutoas, mänguasjade paigutamise esteetilisus
  • mänguasjade heaperemehelik käitlemine ning lastepoolne korra säilitamine.

Et laps õpiks mänguasju õigesse kohta tagasi panema, tuleb algul asju võtta ning neid omale kohale tagasi asetada täiskasvanu otsesel kaasabil. Arvestada tuleb seda, et mida väiksem on laps, seda raskem on tal iseseisvalt mänguasjade koristamisele keskenduda, seega kaudne juhendamine või käskimine tulemusi ei anna. Juhata laps mängigima erinevat liiki mänge. Mängu liigid on järgmised:

  • Loovmäng – laps ise valib mängu teeme, vahendid ja sisu;
  • Rollimäng – laps võtab kellegi rolli ja käitub selle kohaselt ( nt. arstimäng );
  • Režissöörimäng – rollimängu alaliik, kus laps käitub kui lavastaja ja osatäitja;
  • Ehitusmäng – ümbritseva elu kajastamine erinevates ehitistes ja nendega seotud tegevustes;
  • Lavastusmängud – sisu, rollide ja tegevuse aluseks on mingi kirjandusteose sisu;
  • Reeglimängud – mäng kindlate reeglitega ja ülesehitusega ( õppemäng, laulumäng, lauamäng, liikumismäng, võistlusmäng ).

Mänguasjadest

Üleorganiseeritud elustiil jätab mänguks liiga vähe aega. Lastel on palju kohustusi: ringid, trennid, kooliks ettevalmistus, muusikatunnid – mänguks ei jäägi õieti aega. Laste peale pandud kohustused tähendavad ju tegelikult tööd, mis on meie kultuuris mängu vastand. Lasteaia vanemates rühmades ja algkoolis istuvad lapsed pinkides ja õpivad – teevad tööd. Samas Rootsis seostub varajases eas õppimine eelkõige mänguga. Lapsi võib näha mugavates poosides vaibal lebamas, rühmiti mugavates nurkades tegutsemas. Mängimine ja õppimine mängu kaudu peaks andma tunde, et mängida on tore. Mängulisus innustab loovalt mõtlema. Need lapsed, kes pole saanud enne kooli piisavalt mängida, jäävad jänni suhtlemises eakaaslaste ja täiskasvanutega ning nende vaimsed oskused võivad jääda realiseerimata. Soome psühholoogid on hoiatanud laste arengu forsseerimise eest mängueas, sest see viib lapsed hoopis arengukriisi Mänguasjadki on liiga valmis tehtud, igati täiuslikud ja ei jäta lapse oma fantaasiale üldse ruumi, sestap ei oska paljud tänapäeva lapsed mänguasju õigesti kasutada. Lapsed on osavad kasutama arvutit, veedavad palju aega teleri ees. Arvuti puhul on tegelikult parim asi lapse jaoks kast, milles arvuti koju toodi, sest ideaalse mänguasjana võib ta olla nii auto, pood, laev, maja, mis iganes. Mänguasjade valmistamiseks sobivad igasugused materjalid ja ka koduse majapidamise jäägid. Kõik looduslik: vesi, liiv, lehed, oksad, lilled, on tänuväärne materjal mängimiseks ja peenmotoorika arendamiseks. Mänguoskuste edasikandumise jaoks on oluline ka eri vanuses laste koosmäng, sest nooremad õpivad vanematelt. Kahjuks ei ole enam ka populaarne läheduseselavate laste mängimine koduümbruses, sest pole kohta, kus suuremad lapsed saaksid mängida – see on otsapidi ka turvalisuse küsimus.

Tartu lasteaia „Triinu ja Taavi“ vanemõpetaja Tiina Kaljumäe on tõdenud artiklis Laste vaba aja tegevused on muutunud“ (netiemme.ee), et televiisori ja arvuti asemel tasuks leida rohkem aega lapsega koos olemiseks-mängimiseks, vestlemiseks, tihedamini võiks sammud seada muuseumisse, parki, lasteetendusele. Raamatukogud on täis avastamisrõõmu ja sealt leiab põnevaid raamatuid ka väikelastele. Kvaliteetaeg ei pea olema kallis mängutoas askeldamine. Pidev igapäevane kontakt lapsega ja teadlik suunamine aitavad lapsel rohkem areneda kui luksusmänguasjad. Sõbralik õhkkond, huumor, toetus ja armastus tagavad väärtustatud olemise tunde, mis on parim arendav keskkond.