Archive

aprill 2019

Browsing

Klassikaline koorejäätis, millele lisab värskust jäätise sees eraldi triibuna asetsev sidrunimoos. Pööraselt hea maitse kõrval on selle jäätise trumbiks ka täpselt paras suurus – piisavalt väike, et võid seda endale julgelt lubada ja piisavalt suur, et rahuldada kenasti magusaisu.

Kaal ja maht: 75 g / 140 ml

100 g toote keskmine toitainete ja energiasisaldus:

  • Energiasisaldus: 1052 kJ/251 kcal
  • Rasvad: 11 g (millest küllastunud rasvhappeid 7,2 g)
  • Süsivesikud: 36 g (millest suhkrud 28 g)
  • Valgud: 2,8 g
  • Sool: 0,10 g

Kõlab nagu hästi. Aga kui paberi ümbert ära koorid, vaatab vastu mingi mini jäätiselaadne toode. Oleks me teadnud, et selle 0,85 sendi eest saab mini jäätise, oleks eelistanud varasemat lemmikut, tavasuuruses. Tunnen pisut end igapäevase jäätise tarbijana, hinnateadliku ostlejana ja visuaalse vaatepildi ning tegeliku jäätise suuruse osas ninapidi veetuna.

Visuaalselt on pakend võrdväärne suure jäätise ümbrisega, kuid jäätis seal sees on poole väiksem.🤔 Lapsed, ei loe pakendilt, kui suure jäätisega on tegu, vaid vaatavad, visuaalset poolt ja hinda.

Aga see ongi ainus kriitika, sest koorejäätis ja sidrunimoos on imeliselt maitsev kooslus. Vahvel on parajalt paks, krõbe ja sobib selle külma maiusega suurepäraselt.👍💚 Seda võiks igapäev süüa ja päevas lausa, mitu tükki 🍦

Selliste ilmadega, nagu täna, on see jäätis ikka imehea.

Tegelikult oli see justkui preemia selle eest, et koolivaheajal jõudsin läbi lugeda kohustusliku kirjandi raamatu “Oscar ja roosamamma”, kirjutada kokkuvõtte ja koostada ristsõna stiilis lauamäng raamatu kohta.

Kohtumiseni jätgmises postituses.💚

Laupäeval 27. aprillil on Räpinas, Kolkjas ja Varnjas sadamad avatud ja ootavad külastajaid. Kui aga sadamates on käidud ootab Varnjas kalalaat 🐟. Suurepärane võimalus osta värsket ja suitsutatud kala kaasa või nautida seda kohapeal. Toidu pärast sel nädalavahetus kindlasti muretsema ei pea, sest samal päeval on Sibulatee perenaised põlled ette pannud ja avanud oma kodu uksed külastajatele, käes on Sibulatee KALApuhvetite päev 2019 / Onion Route Fish Buffet Day.
Kuna ühest päevast Peipsimaal on kindlasti vähe, siis 28. aprillil on Mustvees III Peipsi Toidu Suur Pidu. Pidu algab kell 11 ja pakub maitseelamust ka kõige nõudlikumale meelele. Ja kindlasti ei puudu menüüst – kala ja sibul.

Kevad just see aeg, mil Peipsi rohkelt kala pakub. Nii viiakse esmakordselt läbi kalapuhvetite päev Sibulateel, mil iga avatava puhveti menüüs peab olema vähemalt üks põhiroog kohalikust Peipsi kalast. Nii et kõik külalised saavad kohalike perenaiste-peremeeste kalahõrgutistest osa. No ja sekka ikka muud head kohalikku toitu ka:)

Minu lemmik puhvet – Marimummu puhvet /Alasoo/. Klassikaline uhhaa, kalapuljong pirukaga, särjekotletid, kanaliha toidud.

Marimummu puhvetis, ohsaa, kui nämm 😉

Kes täna, ei jõudnud, ja ei teadnud, siis homme
on Mustvees III Peipsi Toidu Suur Pidu. Pidu algab kell 11 ja pakub maitseelamust ka kõige nõudlikumale meelele.

Kohtumiseni järgmise postituseni!

Kasutatud pildid, on võetud Sibulatee kalapuhvetite päev 2019 lehelt, sest kohapeal läks igasugune piltide tegemine meelest. Mõnus perepäev, kus nutiseadme näperdamine ununes täielikult. Ja toit rändas ilma klõpsutamata otse kõhtu. Nämm!

27. aprillil on sündmusterohke laupäev Räpinas, Kolkjas ja Varnjas, kus on sadamad avatud ja ootavad külastajaid. Avatud kalasadamate päev kestab 8-14, programmi sadamates leiad siit 👉www.agri.ee/et/avatud-kalasadamate-paev-2019#programmid.
Kui aga sadamates on käidud ootas Varnjas kalalaat 🐟. Suurepärane võimalus osta värsket ja suitsutatud kala kaasa või nautida seda kohapeal. Toidu pärast sel laupäev- pühapäev kindlasti muretsema ei pea, sest samal päeval on Sibulatee perenaised põlled ette pannud ja avanud oma kodu uksed külastajatele, käes on Sibulatee KALApuhvetite päev 2019 / Onion Route Fish Buffet Day. Juhised kuidas puhvetiteni jõuda leiad siit 👉www.sibulatee.ee/uritused/sibulatee-kalapuhvetite-paev/ Kuna ühest päevast Peipsimaal on kindlasti vähe, siis 28. aprillil on Mustvees III Peipsi Toidu Suur Pidu. Pidu algab kell 11 ja pakub maitseelamust ka kõige nõudlikumale meelele. Ja kindlasti ei puudu menüüst lemmikud – kala ja sibul.

Ja nii see kala kinni püütakse…..
Ja nii nad nöörile peesitama nagu silgud ritta pääsevadki ….

Teatavasti on kevad just see aeg, mil Peipsi rohkelt kala pakub. Nii viiaksegi esmakordselt läbi kalapuhvetite päev Sibulateel, mil iga avatava puhveti menüüs peab olema vähemalt üks põhiroog kohalikust Peipsi kalast. Nii et kõik külalised saavad kohalike perenaiste-peremeeste kalahõrgutistest osa. No ja sekka ikka muud head kohalikku toitu ka:)

Üheksas puhvet: KIVI KÕRTSI POP-UP KALApuhvet.

Kivi kõrtsi tullakse tihti suisa spetsiaalselt. Et võetakse Tartust suund Sibulateele seepärast, et vaid neid kuulsaid lihapirukaid mugida:) Puhvetitepäeval avab Kivi kõrtsi perenaine Aigne Alatskivil oma pop-up kalapuhveti, kus teeb päris lõkke peal imelist kalaseljankat; pakutab suitsukalapirukat ning magushapus kastmes koha. Need kuulsad vanakooli lihapirukad on ka menüüs ning hästi mekib kindlasti karulaugu maitsevõi koos värskelt tehtud leivaga. Kõrtsi parimad köögiviljasalatid on samuti nii kohapeal söömiseks kui kaasa ostmiseks ning pannkooke pakutakse suisa mitme erineva täidisega.

SEITSMES puhvel: VALLAMAJA puhvet!

Pala endisaegset vallamaja oled näinud? Selline vägev siseõue ning kellatorniga maja, mis kunagi eelmise Eesti ajal vallamajaks ehitatud. Sellest kevadest seab siin end sisse Kodavere Pärimuskeskus, mis hakkab nii kohalikele kui külalistele näitama, rääkima, tutvustama kandi pärimust ja kodavere keelt. Kalapuhvetite päeval on suurepärane võimalus pärimuskeskuse inimestega tuttavaks saada! Menüüs sel päeval kala pikkpoiss kartuli – ja hernepüreega ning lahtine kalapirukas. Ja mitmeid teisi üllatusampse.

KUUES puhvet: Mõisamaitsete puhvet “KALA, VEIN ja ŠOKOLAAD”!

Mõisamaitsete kodu asub Alatskivi lossimüüri taga. Siin valmivad osavate käte all mitmesugused käsitööveinid ning saavad tee-küpseks mitmed taimed. Kalapuhvetite päevaks valmistudes toob menüüsse kala, veini ja šokolaadi. Šokolaadikala vist küll ei saa, aga menüüs on nõgesesupp vutimunade ja suitsukalaga ning latikakotlet värviliste salatite piiramisrõngas. Magusasõpradele kuum šokolaad marjadega, valge šokolaadi pannacotta, trühvlid ja šokolaadikook. Ning nipet-näpet pealegi. Juua saab kasemahla limonaadi.

Sel puhvetitepäeval on küll nii, et kuna see langeb kokku vanausuliste olulise püha, ülestõusmispüha-eelse päevaga ehk paastu viimase päevaga, siis ametlikke puhveteid Varnja-Kasepää-Kolkja lõigul ei ole. Kalapuhvetid on pigem Alatskivi-Kokora-Nina-Kallaste-Pala piirkonnas. Kogu päeva kaart siin: https://drive.google.com/open…

NELJAS puhvet: NINA KORDONI puhvet!

Otse Peipsi kaldal asuv puhvet on end sisse seadnud Nina Kordoni hoovil. Siin pakutakse kalatorti! Saab kalapirukaid ja sibulapirukaid. Eriline hitt on kindlasti aeglaselt suitsutatud lihast praad ning desserdiks kuulus Lily marjarull. Avatud on vanavara ladu, kust kogu kraami saab kaasa soetada. Ning kui kõht juba päris täis on, siis on paras tulla just siia puhvetisse: otse rannaliival toimub ka juhendatud rannaaeroobika!

KOLMAS puhvet: KOKORA PERENAISTE puhvet.

Kokora kandi perenaised ja isegi peremehed on taas kampa löönud, et avada oma kalapuhvet. Nagu piltidelt näha, pakutakse koorekastmes ahjukala koos keedukartulite ja külmkastmega! Teistest toitudest piirkonnale iseloomulik vutt. Lubatud on ka kohapeal suitsukala teha. Laual on omatehtud leib ja sibulapirukas. Magustoiduks pannkoogid õunamoosiga ning pulgakoogid. Kõik on välja otsinud ka oma hoidised, mida saab koju kaasa soetada.

TEINE puhvet: RANNAPUURA KALAPAVILJONI puhvet!

Kui oled varem Sibulateel käies pead vangutanud ja mõelnud, et kus siis Peipsi kala kaasa osta saab, siis nüüd on au anda teada: koos kalapuhvetite päevaga avab oma uksed Rannapuura kalapaviljon! Kallaste linnast hakkab nüüdsest saama värsket kala ja teisi Rannapuura kalaroogi. Puhvetitepäeval on menüüs frititud tint (ikka see Peipsist püütud), krehvtine kalafrikadelli supp ja rääbisepraad. Erilised hitid on suitsukohalõuad, soolarääbisefilee ja tšugudai. Muidugi kui sellest vähe, saab koju kaasa osta värsket Peipsi kala.

ESIMENE puhvet. KALAMEHE puhvet!

Nina külas asub Kalamehe talu, mis selleaastase Sibulatee saunafesti rahvalemmiku tiitli kinni pani! Ja mitte ainult saunaga, vaid imelise pererahvaga, kes kõiki saunalisi justkui kalleid külalisi võõrustas. 
Seega jääb vaid oodata, kuidas Larissa ja Ivan koos oma sõpradega veel puhvetitepäeval laua katavad! Menüüs sibulasalat, praetud ahven tartar kastmega, suured pirukad kala ja sibulaga, plaadikoogid. Suppidest suurepärane kala borš ning mokamäärdeks keedusuhkruga tee. Lapsed saavad proovida tiigist kalapüüki ning toimuvad ahvena puhastamise õpitoad. 

Igas puhvetis saadaval trükitud kaart. Kõik, kes käivad vähemalt seitsmes puhvetis ning koguvad kaardile ostu vastu seitse templit, osalevad auhindade loosimises. Kaart templitega jäta viimasesse külastatavasse puhvetisse. Auhinnad on välja pannud Sibulatee ettevõtjad.

Koolivaheaja alguses, käisime terve perega Riia loomaaias. Ma ei ole veel Tallinna loomaaias käinud, kuid räägitakse, et see on väiksem, kui Riias. Tallinna Loomaaias ei ole praegu kaelkirjakuid, kuid Tallinnas pidi olema Jääkaru maja parem ja uhkem olema. Võib olla sel suvel saab ka Tallinnas loomaaias sel suvel ära käia.

Kui mina mõtlesin, et Jääkaru on üleni valge, siis sellel siin oli tagumik must.

Peale loomaaeda, sõitsime mere äärest, sinka vonka ööbimiskohta. Selline, puhas, mugav, ja rõduga tuba. Tegime ise koha peal õhtu ja hommikusöögi. Õues oli väike mänguväljak, ja pisut kaugemal ka pood. Meie sinna ei läinud, vanemad käisid. Ma saan aru küll, miks räägitakse, et peaksime koolis õppima eelistatult vene keelt💚 Mitte ööd ega mütsi ei saanud sealsete jutust aru. Üritasin kasutada Google translate, aga väga kummaline jutt, tuli kokku 😃

Meie peatuskoht oli selline.

Parkla, sissepääs.
Sisehoov

Järgmisel päeval käisime Jurmala veepargis. Väga vinge. Esivanematele, meeldis väga merebassein, kus vahepeal lained oli, mille kohal klaasist aknad ja ääres lamamistoolid, hästi madal vesi, kus väikeveli ise ka solberdada sai.

Mulle meeldisid need liulaskmise torud. Lasin koos sugulase ja oma esivanemaga. Väga äge oli käia ja näha ka väljaspoole Eestimaad.

💚 kirjutamiseni, järgmises postituses!

Piknik Saadjärve ääres, kogu perega. Kuum tee, vastlakuklid, lõke ja grillitud vahukommid.

Otsustasime vanematega, et teeme kord kuus ühe sellise teistmoodi väljasõidu, kus me tunneme end vabalt, meil lõbus, keegi ei nääkle. Eelnevalt on ettevalmistused tehtud ja keegi sel päeval ei rabele. Eelmine kord käisime sõbrapäeva eel piknikul.

Siis oli meil märtsikuus naistepäev, mille puhul käisime hoopis Kadi Salu fotostuudios. Ja pärast käisime kogu perega väljas söömas.

Ja nüüd aprillis oli ju kevade algus, kevadpühad, lihavõtted. Seekord, viisid me teed, meid Juulale, kus saime kokku teiste sugulastega ja pidasime kevadpüha stiilis piknikku: täidetud muna, korp, vahvlid, kananagitsad, kuum kakao. Piknikukorv- Juulamõisa kohvikult.

Lihavõtte teemaline väljasõit perega.

Need väljasõidud on väga vahvad, sest teeme neid koos oma perega, mõnikord kaasame ka oma sõpru, teinekord jälle väiksemate õdede sõbrad. Meil on hästi tore fotograaf, kes alati tuleb ideedega kaasa ja klõpsutab palju erinevaid pilte, siis hiljem hea neid ka vanaisale viia, kes päris kaugel elab ja keda ei näe, nii palju, kui tahaks 😀 Maia Sermand.

Vahvad lillepärjad ja lilled on Kati pärjad. Ja satsiseelikute autor on For Queen

Ja väiksemate õdede lilleliste peleriinide ning pisikese venna kollase peleriini autor on EJK

Kevadpüha piknik. Toit: Juulamõisa kohvik. Koht: Juula puhkemaja. Stilistika ja fotod: Maia Sermand.
Modellid: mina, ja minu väikesed õed💚


Eile koristasime tube, ja leidsime kotitäie komme. Jõuludest 😂 Tuleb tunnistada, et Kalevi kommid on päris hea säilivusajaga, igatahes “Maiuspala” hamba all ei karjunud ja maitses ka, nagu värskest peast 😀 nii, et kel vaja komme varuda, siis julgelt Kalev 😀😀 kuus kuud võivad vabalt kuskil peidetud olla “musta päeva” varuna.

Teega maitseb igatahes hästi. Võib olla mängib oma rolli ka see, et kommi pole juba….kuus kuud ehk söönud ka 😂

Nalja peab ka ikka saama. Koduseinte vahel ja…. linnas. Poes. Viimane selline suurem nali oli teisipäeva õhtul, u 19.30 ja 20.30 vahel.

Läksime õhtul poodi. Ilm oli ilus, ja ka linnarahvas poes, kes niisama nipet näpet, kes suurema ostukäruga. Kassas tabas aga meid kõiki üllatus. Kõik tavakassad suletud. Juhataja otsus ja tööjõu puudus. Minge nutikassasse.

Oli näha, kus mõni jättiski oma ostukorvi või käru lihtsalt sinnasamma ja jalutas poest minema. Meil oli käru täis, tundus imelik maha jätta ja tundus ka tüütu järgmisesse poodi minna, uuesti asju valima.😀

Läksime siis nutikassasse. Oi kui nutikas. 😂 seal siis see müüja astub me juurde ja teatab, et meie ostukäru on liiga suur, teile ei mahu siin asjad ära. Äkki kaalute ja maksate mitmes osas? Skännisime 2-3 toodet ära, siis näitab veateadet iga skänni järel, et kutsuge teenindaja😂 mida hekki.

Kõrval mässasid 2 tüdrukut kotitäie tomatitega. ” vanusepiirang tomatite ostmisel?” Või siis, et naaberkassas, paar, kes ootas teenindajat, et vanust kontrollida. Jabur.

Ja kuna me ei suvatsenud seal rohkem lolli mängida, siis ootasime seni, kuni tavakassad uuesti lahti tehti. Aga inimesed olid üllatunud, pahased ja no tõepoolest kui kauplus tahab iseteeninduskassasid hoida rohkem tööl, kui tavakassasid, andku aga informeerivate siltidega teada. Siis teame, näiteks minusugused poeskäijad oma raha viia kauplusesse, kes päris kell 20.00 ikka tavakassasid ei sulge.

Mulle meeldivad tavakassad, sest mulle meeldib vahetu suhtlus inimesega. Tere, head aega, aitähh ja palun. Jutukamatega võib olla nõks siit ja sealt. Varsti ei oskagi ininesed omavahel suhelda 😂

Massin ( ekraan) siin ja massin (ekraan)seal 😀

Helistati mulle üks päev, mõni kuu tagasi ja pakuti nö mängu, et mis pidi parandama aitama lapsel paremini käituma. Ma muidugi olen selline inimene, et mulle on võimalik ka vist pudelis nö värsket maaõhku ka müüa, sest ma lihtsalt ei oska öelda ei. Ja nii hale on seda tädi, seal teises telefonitoru otsas pikalt saata. Igatahes, mulle nö määriti taaskord see mäng ” Lepime kokku lapsega ” pähe.

Müügitöö käigus üritasin, viisakalt öelda, küll, et aitähh, ma/ me pole huvitatud. Kuid kas keegi kuulas. Ja siis ma juba jõudsin mitu mõtet edasi peas veeretada.

Eeskätt ma mõtlesin, et sellest võiks olla siis võib olla motivatsiooni lastele rohkem, võib olla kingiks kellegile.😂


Igatahes, ise nad räägivad sellest raamatust nii “Lepime kokku lapsega” on põnev ja arendav mäng, mis aitab lapsel teha oma käitumises positiivseid muutusi. Mäng põhineb punktisüsteemil, kus hea käitumisega kogub laps endale punkte, et nende eest vanemalt preemia välja lunastada. Preemiateks võib olla kinopilet või lausa uus nutitelefon. Preemiad motiveerivad last rohkem pingutama ja pere suhtes hoolivamalt käituma. Mängu kestvus 4 nädalat.

Mängu mängimine:

• Annab õpimotivatsiooni
• Aitab lapsel harjutada püsivust
• Arvestada rohkem pereliikmetega
• Kujundab terviklikku minapilti
• Parandab lapse ja vanema vahelist suhet

Mängijate arv – 2 mängijat
Mängu kestvus – 4 nädalat

Kuna arve saadetakse koos mänguga, siis…suskasin selle kuhugi ja mõtlesin, et sai makstud ka. No ja rohkem sellele ei mõelnud, kuna meie peres, see mäng pigem rikkus kõigi omavahelisi seni väga hästi toiminud suhteid, siis tundus see rahasumma nagu mahavisatud raha. Jep, ununes see arve nagu ka maksmata. 🙂

Nüüd paar kuud hiljem siis võeti minuga ühendust. Siit jällegi kogemus ja järgmised targad sõnad:

1. Ära lase müügimeestel endale telefoniteel kräppi pähe määrida.🙄
2. Maksa arve kohe, siis ei unune. Kui sul on arvega probleeme, siis saad enda saadetud selgitustele suhtumise, et hoiad teadlikult arve maksmisest kõrvale. 🙄🤔Maksad kohe, ei pea, end ette taha vabandama. Ja ei pea end viimase mölakana tundma.😂
3. See, mis on müügikõnes hea, ei pruugi Sinu peres toimida.😃

4. Vaata esimest punkti.!

See mäng kinnitas juba veendumust, ja teadlikust, et mingite preemiate ja punktide kogumisega lapsi ei kasvata ning motivatsiooni ei tõsta. 🤔

Ilmselt on mu lastel piisavalt motivatsiooni ise enda heaks&jaoks õppida, end arendada oma tuleviku nimel, ja eeskätt on ka teistega arvestamine niigi omal kohal.🤗

Rääkige omadest kogemustest ka? On abiks olnud, või täitis mäng ootusi ja pandud eesmärke?

Pühapäeva hommikul, pakkisime kotid, lapsed ja vankri autosse, tankisime paagi täis ja asusime sõprade perega teele. Sihtkohaks esialgu Läti piir, sealt edasi Riia loomaaed.

See esimene marsruut polnud kõige hullem. Lapsed jutustasid üksteisele lugusid, lugesime raamatut, tegime beebile tola ja aeg möödus lennates. Piiri ületades, käisime läbi Alko1000, aga kujutage ette – ne gramm alkot ei ostnud 😂 lihtsalt tutvumise mõttes oli vaja peale visata oma pilk, et milline see koht on, kus väidetavalt eestlased kärude kaupa omale kangemat koju veavad. Aga täheldada võib, et näiteks jätsi hinnad on ka soodsamad, kui mõnes poes siin meitel 😂

Järgmine vahepeatus oli meil mingis tanklas. Käisime vetsus. Huhh. Bistroo poolne wc, pani nina krimpsutama. Oli küll puhas, ja värki aga kemikaali lõhn, oli vänge. See wc, mis oli tankla poolel, oli korras, ja ei olnud ka ninale väga tappev. Ostsime kohvi, tahtsime hot dogi, paraku, pidid mõned meist leppima kana- ananassi võikuga. Mainin, ära, et väga väga maitsev ja toekas kõhutäis oli. 😊

Klienditeenindus oli hea. Arvata oli, et eesti keelega midagi ei tee, kompromissina suhtlesime inglise keeles ja kui lahkuma hakkasime, meesteenindaja, tuletas meelde, puhtas eesti keeles, et lätlastel EI OLE kuute varvast 😂

Järgmine peatus oli Riia Loomaaed. Riia loomaaed on võrreldes Tallinna loomaaiaga tõepoolest küll kompaktsem, aga ilusam ja kuidagi looduslikum ka. Ja põnevam ja vist ka liigirikkam? Igatahes – me olime positiivselt üllatunud
Riia loomaaia troopikamaja on sissepääsust väljapääsuni üliäge. Igatahes on seal meeletult igasuguseid konni, mõned VÄGA prisked maod ja siis terve eraldi toatäis putukaid ja mutukaid. Meie lastel on suur putukavaimustus, aga seda ainult turvaliselt kauguselt, st. nad hirmsasti kardavad kõiksugu “tundmatuid lendavaid objekte” (võin nende emana kinnitada, et see on äärmiselt tüütu), aga kui nad on turvaliselt klaasi taga, on see kõige huvitavam asi nende jaoks üleüldse. Näiteks on seal suur terraarium, kus saab jälgida tuhandete sipelgate teekonda “metsast koju” – saab vaadata, mismoodi nad toovad kaugelt-kaugelt mööda puuoksi lehetükikesi oma pessa. Pesast on tehtud läbilõige, nii et kogu nende töökas tegutsemine on ülihästi näha. Samuti on troopikamajas eraldi tuba, kus valgustuseks on (ilmselt ööloomade silmi mittehäiriv) sinakas valgus ja nii saab seal ööpimeduses tegutseda armastavate loomakeste elu põnevusega jälgida. Konnaterraariumi konnamäng “mitu konna leiad?” on äärmiselt meelelahutuslik. Et emake loodus on teadupärast täiesti hämmastavalt geniaalne, on konnakestel (ja putukatel nagu raagritsikad – KUIDAS SEE VÕIMALIK ON?) täiesti uskumatu võime ka tibatillukesel alal suurepäraselt kamofleeruda. Ja see hetk kui silm lõpuks esialgu tühjana näinud terraariumis kümmekond suurt ja prisket konna avastab – hindamatu. 

Jõehobud 🙂

Järgmine peatus oli majutuskoht. Ööbimise seisukohast- broneerisime booking.com kaudu ja piltidel paistis hinna ja kvaliteedi suhe vägagi hästi paigas olevat (maksime oma kahe apartmendi eest umbes 106 €) ja ka kohale jõudes ei pidanud me pettuma. Parkimine ja WiFi on tasuta, ja apartment oli suur ja meile paras. Ei ole küll mingisugune sisekujunduslik tippsaavutus ega meeletu luksus, aga igatahes väga puhas ja kena. Võib ööbida küll.


Järgmisel hommikul suundusime Veekeskus Livu Akvaparks (Livu – Liivi), mis on suurimaid ja kaasaegsemaid veeparke Baltikumis. Kogu keskuse pindala on 11 000 ruutmeetrit ja külastajatele avatud ligi 40 atraktsiooni. Jurmala veepargis asub ka Euroopa suurimaks peetav liutoru – Tornado Lasens. Ühtkokku on veekeskuses 7 erineva pikkusega veetoru. Lastebasseinid ja kapten Granti laev, mis pakub meeleolukat lõbutsemist kõige pisematele. Külastusaeg kuni 4 tundi.

Lastega reisimiseks tõesti ideaalne koht, eriti suvel, aga muul ajalgi. Ei ole Eestist nii kaugel, palju võimalusi kohale saamiseks ja tegevusi igale vanusele. Meie jäime igatahes reisiga väga rahule ja lapsed ka kindlasti. Ja kui koju jõudes oli esimene emotsioon, et issand, ma olen niiiiii väsinud ja ei lähe enam mitte kunagi kuskile, siis praegu tunnen ma hoopis põnevust meie suure seikluse üle, mis suvel tulemas. Nagu üks sõber ütles, siis reisimine lastega on tõesti nagu igapäevaelu – keeruline, kuid päeva lõpuks seda väärt! 😀

5h autosõitu 😀 nagu niuhti!

Olen viimasel ajal kohtunud paljude uute inimestega ning pannud tähele, et väga suur osa meist ei väärtusta end piisavalt. Väga huvitav on jälgida, kuidas inimesed alaväärtustavad enda vajalikkust ja võimekust ning samal ajal ülehindavad teisi enda ümber. Meil pole iseenda võimete laest õrna aimugi, kuniks keegi tuleb ja tõestab, et oleme tegelikult kõik palju enamaks võimelised, kui eales uskusime. Ja see inspireerib! Meile kõigile on aeg-ajalt vaja meelde tuletada, et piirid on vaid meie endi kahe kõrva vahel. Paraku kipume me sellest alles siis aru saama, kui oleme selg vastu seina ning peame oma mugavustsoonist välja tulema. Mul on soovitus – ära jää seda hetke ootama. Me kõik teame, et me oleme võimelised palju enamaks, kui täna endast välja paneme.

Me oleme iseendi suhtes palju kriitilisemad kui keegi teine. See on tegelikult hämmastav, kuidas inimesed kipuvad iseendas nägema vaid nõrgemaid külgi. Toimub justkui pidev võiduajamine, milles võistleme selle ideaalse ettekujutusega iseendist. Ja mitte ainult – et endale ikka võimalikult palju „puid alla panna“, võrdleme end veel ka teiste inimestega, kes tunduvad palju ideaalsemad, andekamad ja targemad, kui me ise. Kas tuleb tuttav ette?

Mitu ideed on Sul elu jooksul pähe tulnud, mille oled tegemata jätnud selle pärast, et ei usu piisavalt iseendasse või sellesse, et Su idee võiks midagi väärt olla? Ja siis mingi aja pärast avastad, et keegi on Sinu kunagise idee edukalt realiseerinud ning suure varanduse kokku ajanud. Mitu korda Sinuga selline asi on juhtunud, et jätsid midagi tegemata, sest alahindasid iseennast? Kui tihti hoiavad tagasi mõtted „Ma ei saa sellega hakkama. Ma ei ole piisavalt hea. Ma ei ole piisavalt tark. Sellest ei saaks kunagi asja. Mina ei saaks kunagi millegi sellisega hakkama…“

Mõtle tagasi kõigile neile hetkedele, kui milleski õnnestusid. Igaühe elus on neid hetki olnud, olgu selleks siis jalgrattaga sõitma õppimine, kooli lõpetamine, ülikooli sisse saamine, mõne tööülesande edukas lõpetamine vms. Pane need hetked kirja. See kinnitab Sulle, et oled piisavalt hea ja suudad elus asju korda saata. Igapäevaste tegevuste keskel kipume me lihtsalt neid pisikesi või suuri võite unustama.

Hakka iseennast rohkem usaldama. Pane tähele oma väikesi edusamme, teadvusta neid endale ning pea meeles – suurele edule sillutatakse teed sammhaaval. Suured saavutused koosnevad pisikestest võitudest.

Sul on lihtsalt vaja alistada oma „nelja minuti piir“ ja tõestada iseendale, et oled selleks suuteline. Nii, et pane omale mingi eesmärk ning hakka pisikeste sammudega selle poole liikuma. Edu külvab edu. Alusta pisikeste sammudega ning tähista isiklikke võite. Kui keegi Sind millegi eest kiidab, ära aja seda tagasi vaid täna neid südamest. See annab eneseusku ja enesekindlust juurde! Lõpeta iseenda võrdlemine teistega. Mõtle sellele korraks – mida see Sulle annab? Meil kõigil on erinev taustasüsteem ning täiesti erinevad elud. Mõtle sellest nii, et me kõik oleme puuviljad, aga erinevad. Üks inimene on õun, teine apelsin, kolmas banaan. Kui keegi on õun, millest saab head õunamahla, ei peaks Sa olema kurb, kui Sinust õunamahla teha ei saa, sest oled apelsin! Meil kõigil on oma tugevused, oluline ongi keskenduda iseenda tugevustele ning lõpetada muretsemine nende oskuste puudumise üle, mida mõnel teisel inimesel näeme.

On lugematul hulgal lugusid kuulsatest näitlejatest, kellele öeldi, et nad pole midagi väärt või ettevõtjatest, kel jäi kool lõpetamata jne. Mis oli see üks asi, mis neid elus edasi viis? Nad uskusid iseendasse. Ja see on tugevaim jõud, mis olla saab. Ainult Sinul on täielik kontroll iseenda üle, nii et usu endasse. Sa oled piisavalt hea, usu mind.

😊

Otsused, need väikesed ja tähtsusetud, kuid teisalt piisavalt suured, et vaevama jääda. Kas peaks minema välja jalutama või vastama e-mailidele? Vaadata mõnd head filmi või võtta kätte ja teha tööd (äri)ideega, millest juba aastaid mõtled? Kas lugeda 10 lehekülge raamatut või teha selle ajaga hoopis 200 kätekõverdust? Igal päeval tundub, et keegi või miski justkui tirib meid erinevatesse suundadesse, pannes valima asjade vahel, mida tahame teha ning asjade vahel, mille suhtes tunneme teatavat kohustust. Ja see pinge kurnab lõpuks ära, kas pole?

Selle asemel, et langetada konkreetne otsus, kipume iseendaga igal päeval jaurama. Lõpuks langetame enda jaoks mugavama otsuse, sest arvame, et siis ei pea enam pead vaevama. Vaatame tundide kaupa telekat, õgime (rämps)toitu ja võtame vahel mõne pokaali veini. Libistame silmaga üle e-mailidest, mis tulnud pärast tööpäeva lõppu, passime Facebookis või Instagramis ning ühel hetkel avastame, et tegelikult oleks ammu pidanud magama minema.

Ja siis voodis, enne kui hakkame magama jääma, mõtleme päevale tagasi ja saame aru – seda päeva ei saa mitte kunagi tagasi. Raiskasin lihtsalt ühe päeva oma elust, või siis suurema osa sellest.

Kui Sul on selliseid päevi ja õhtuid olnud rohkem kui üks, siis tõenäoliselt ühel hetkel tekib Sinus enesehaletsuse tunne. Tekib tunne, nagu oleksid koolis mõnel tähtsal eksamil läbi kukkunud. Sa tead, et oleksid saanud paremini, aga keegi teine ei saanud Sinu eest rohkem õppida. Kust ma seda tean? Been there, done that.

Põhjuseid selliseks sihipäratuks käitumiseks võib olla mitu. Üks on see, et Sul pole enda jaoks kirja pandud konkreetseid eesmärke ei aasta, kuu ega nädala kohta. Teine äärmus võib olla see, et oled see tüüp, kes rabab sajal rindel korraga ning ühel hetkel kasvab to-do listnii pikaks, et jõud ei käi enam üle.

Sellistel hetkedel tuleks endalt küsida: MIKS ma kõiki neid asju teen? MILLISED neist tegevustest mulle tõeliselt olulised on? Ärge minust valesti aru saage. Me kõik peame aeg-ajalt tegema asju, mida tegelikult teha ei soovi. Karm tõde on aga see, et enamik „peaksin“ kõneviisiga algavaid tegevusi tulenevad meie sisemistest otsustest mitte välistest tingimustest.

Meil on tegelikult palju rohkem paindlikkust ja valikuvõimalusi oma aja ja tegevuste planeerimiseks, kui arvatagi oskame. Kui panna mõne valikuga lati alt läbi, siis on ratsionaalsed vabandused kiired tulema. Ja need vabandused ei pane end halvasti tundma, sest olgem ausad – enesetunne on ilma nende vabandustetagi juba üsna kehv. Oma kogemuste põhjal julgen väita, et tegevused, mis head tunnet tekitavad, on näiteks sellised, mille puhul:

Sa naudid protsessi sama palju kui tulemust;

tunned end õnnelikuna ka siis, kui keegi teine sellest midagi ei tea;

oled pärast tegevuse lõpetamist paremas konditsioonis (vaimselt ja/või füüsiliselt).

Selge see, et me ei jõua teha kõiki asju, mida tahaksime. Nii ilmne ei ole aga see, et tegelikult me ei tahagi kõiki asju teha. Hirm ja kohustuse tunne on need, mis ütlevad meile, et peame tegema rohkem või muidu…

Loodan, et see pisike kolmepunktiline nimekiri tegevustest, mis minus hea tunde tekitab, haakub ka Sinu kogemustega. Mõtle oma igapäevaste tegevuste peale – mida Sa tegelikult teha tahad ning mis on need tegevused, mida teed kellegi teise väärtushinnangute pärast?

Võta sellele mõtlemiseks rohkem kui minut. Sellistel hetkedel ei ole vaja end kuidagi isekana tunda. Kui mõtestad enda jaoks lahti, mis on Sulle tegelikult oluline, väheneb ka Sinu stressitase. See võib esmapilgul tunduda väikese asjana, aga tegelikult alahindad Sa ühe terve, õnneliku ja rahuloleva inimese jõudu maailmas suuri asju korda saata.

🍏/🍎

💛


Inimesed kannavad ja kasutavad oma asjadest tegelikult vaid 20–25%. Kõik ülejäänu oleme ostnud, sest oli suur allahindlus või oli mõni uus trend laineid löömas, või on need lihtsalt jäänud riiulisse ammusest ajast seisma. Aga nagu me teame, siis trendid vahetuvad pidevalt ja vidinad uuenevad igal aastal, me ei jõua kunagi nendega sammu pidada.

Asjade omamises ja ostmises ei ole tegelikult ju midagi valet. Me kõik peame kandma midagi seljas ning kasutama ning ostma teataval määral asju. Vale on hoopis asjadele liigse tähenduse andmine, nende pärast ärevuse ja stressi talumine ning olulise unustamine.

Minimalism on vastus! Minimalismi tõdesid omaks võttes saad lükata kõrvale ebaolulise ja eeskätt teha endale selgeks, miks see on ebaoluline.

Kas ootad seda ühte maagilist hetke, mil oma õnn ja elu enda kätte võtta?
■ Ootad aasta algust, mil kõik lubadused taas kirja panna?
■ Ootad uue kuu algust, et võlad käsile võtta?
■ Ootad esmaspäeva, et siis tervislikumalt toituma hakata?
■ Ootad, millal tööl kiire periood läbi saaks, et seda raamatut alustada? Ootad vihmaseid ilmu, et raamatut alustada?
■ Ootad ellu uut inimest, et saaksid halvast suhtest lahti lasta?
■ Ootad aega, millal teenid selle kindla palganumbri, et reisimaminna?
■ Ootad ilmutust?
Kui kaua sa oled valmis ootama, enne kui oma eluga päriselt alustad ja taipad, et see ei olegi peaproov? Ilmselt ei saa mitte kunagi meist täiuslikke inimesi ja ei tule kõiki täiuslikke olukordi. Mida sa aga saaksid teha, on hakata oma unistustega pihta juba täna ja liikuda samm-sammult edasi.

Alusta!

Kõigepealt pead endale selgeks tegema, et see, mis sul on, on juba piisav! Kui sa sellest aru ei saa, siis ei lakka sa kunagi ihkamast kõike, mis on uuem, suurem ja uhkem. Saa võitu lõpututest reklaamtahvlitest ja ära lase allahindlustel enda üle võimu saada.
■ Alusta oma asjade sorteerimist ja vähendamist.
■ Alusta oma päevaplaani lihtsustamist, kohustuste vähendamist, et teha rohkem ruumi meeldivale.

Kuidas seda kõike teha?

Asjadest lahti laskmine on väga raske, aga nendest vaba olemine nii ilus.

Ja see tõesti on meile kõigile väga raske. Minul on juba on lihtsam, sest olen oma lahtilaskmise lihaseid treeninud aastaid. Kindlasti on olnud võõrutusnähte ja suurt tööd, aga iga asi saab kuskilt alguse. Vaata oma kodus võõra pilguga ringi ja märka, kas sul leidub seal midagi nendest kategooriatest?

  • Sentimentaalse väärtusega asjad

See Hiiumaalt korjatud kivi teie esimeselt kohtingult. See vanaema antud serviis, mis seisab kapis klaasi taga juba kümme aastat. Kõik need sünnipäevakaardid. Üheksanda klassi lõpusõrmus koolist, kus sulle ei meeldinud tegelikult käia, ja nii edasi. Paljud asjad, mis meil on, kannavad endaga kaasas emotsionaalset pagasit ja meil on raske lasta neil minna.

Küsi endalt, kas ilma selle konkreetse asjata oleks sul ka mälestus alles? Kui asi on vajalik, et meelde tuletada ja luua elavaid mälupilte, siis võid alati teha sellest foto ja luua arvutisse kausta koos piltide ja kommentaaridega nendest esemetest. Ja siis lase neil minna, sest väärtus oli tegelikult hetkes või inimestes, aga mitte asjas.

  • Äkki-seda-läheb-kunagi-vaja-asjad

See on põhiline põhjus, miks inimesed hoiavad alles asju, mida nad ei kasuta. Äkki ühel päeval läheb vaja! Aga on suur vahe sellel, kas sa vajad seda, või kas sa VÕIB-OLLA vajad seda.

Kui sa pole mingit eset juba aasta aega kasutanud, siis võid vabalt lasta tal minna. Ja kui juhtub, et mõnda nendest asjadest kunagi vajad, siis saab alati rentida, osta, laenata, vahetada. 99%-l juhtudest sa esemest puudust ei tunne, vaid naudid seda, et ei pea sellelt regulaarselt tolmu pühkima ja seda ühest kohast teise tõstma.

Vanematel inimestel on ilmselt seda raskem teha, sest nad on kasvanud üles teistsuguses keskkonnas, sellises, kus polnud eriti midagi saada. Praegu aga on ajad muutunud ja valikuid nii palju, et saame noppida välja ainult lemmikud ning ei pea kõike igaks juhuks alles hoidma. Ei pea ennast üleliigsega koormama.

  • Paberkola

Mis puutub vanadesse koolimärkmetesse, siis soovitan need digitaliseerida ja arvutisse kaust luua, nii on neid igal hetkel võimalik sirvida ja printida ning need ei kogu tolmu ega võta ruumi. Meenuta, kui palju ja kui tihti sa neid ikkagi sirvinud oled? Kas üldse?

Sama saad ka teha kuhjuvate tšekkide ja “vajalike“ paberitega. Skaneeri ja digitaliseeri, nii on nad sul alati käepärast võtta, nad ei põle, nad ei kulu ega hävi. Eeldusel muidugi, et laed nad üles pilve või mõnda teise igavesse ja kustumatusse failikogujasse.

  • “Aitäh kingituse eest! Ma panen selle sinna sahtlisse, kus on kõik need teised kingitused, mida ma ei kasuta“

Tihti tunneme süüd, kui anname või viskame ära midagi, mis on meile kingitud. Sain hiljuti Raamatuvahetusest raamatu, millel oli sees pühendus, ehk siis see oli kellelegi kingitud ja see vahetati ära. Olin koos sõbrannaga kohvikus, kui avasin paki, ja ta ei suutnud uskuda, et keegi kingib ära pühendusega raamatu. Mina aga ei suutnud aru saada, et miks peaks hoidma alles raamatut, kui see ei meeldi või on juba läbi loetud.

Meil on raske lasta lahti asjadest, mille on kinkinud meile need, kes meid armastavad. Usu või mitte, aga nad armastavad sind ka siis edasi, kui kingi ära viskad või edasi kingid. Kingituse eesmärk on teha keegi õnnelikuks, ja kui ese seda ei tee, siis milleks seda hoida. Vaevalt sind armastav inimene tahab, et hoiaksid kodus midagi, mis sind väsitab või ees on. Keegi ei taha ju kinkida üleliigset koormat. Parem leida asjale omanik, kelle jaoks on sellel suur väärtus.

  • Asja hind on aeg, mis sa selle vastu vahetasid

Meil on raske lasta minna asjadel, mis maksid palju. Võib-olla on see kallis talvemantel, mis ajab sügelema, see ebamugav tugitool, mis tundus nii ilus, või see kohvimasin, mis kõigil on, aga mis teeb üsna kehva kohvi.

Mõtle parem sellele, kas raha on väärt, et panna kogu su keha sügelema? Kas see on väärt, et koormata su pead ja täita su ruumi. Mõtle enda ja aja väärtusele, sest selle kõrval on raha tühine.

  • Üks-päev-hakkan-ma-asjad

See kastitäis maalitarbeid, mis kogub tolmu juba kaks aastat. Need kokandusraamatud, mille järgi sa “ükspäev“ hakkad gurmeeõhtusööke valmistama. Need püksid, kuhu sa kümme aastat pole sisse mahtunud, aga “ükspäev“ jälle mahud. Lase neil lihtsalt minna.