Archive

september 2018

Browsing

Meie vanem väänik, saab paari päeva pärast juba 12 – aastaseks. Kuhu see aeg küll, nii kiiresti lendab, alles oli ta pisi pisi, nüüd juba vaat et  sama pikk kui mina.

Sel korral sai ta ise valida, kus oma sünnipäeva pidada, keda kutsuda, sobivad mängud välja mõelda ja sai söögivaliku osas kaasa rääkida. Arvasime, et nõutakse krõpsu ja limpsi ja mida rohkem külalisi, seda uhkem. Aga tundub, et laps on hakanud mõtlema ja kaalutlema, sest minu lauale saabus väga hästi läbimõeldud plaan.

Sünnipäeva kohaks sai valitud Juula Külamaja. Pidasime seal juba möödunud aastal, mõlema suure lapse sünnipäeva ja kõik õnnestus kõigile meeldivate ootuste täitumistega. Seekord siis sai põhirõhk saunatamisele, seiklusrajale ja lauamängudele. Kõik nutiseadmed korjasime sünnipäeva hakul ära ja käskisime kõigil omavahel lõbutseda. Uskumatu küll, aga toimis. Külalisi oli kokku kutsutud neli last.  Ja sünnipäevalised võisid jääda ka ööseks.

Tundub, et sellised öösünnipäevad on haruldased, kuid seda enam võimaluse korral alati oodatud ja populaarsed.

Väänik soovis oma sünnipäevalauale, makaroni salatit ( aitas ise teha), köögivilja kandikut dipikastmega, puuviljavaagent, kommikandikut, ühte pakki krõpsu, morssi ja torti. Küpsisetordi valmistas laps ise,  paar tundi ENNE külaliste tulekut. Hiljem grillis aias veel väligrillil vorstikesi ja liha. Lisaks küpsisetordile jõudis lauda ka sidruni õuna keeks, mida serveerisime vaniljejäätisekuulikesega.

Juula külamaja on sünnipäevade pidamiseks väga hea koht. Niisamuti ka niisama puhkamiseks. Lähedal asuvad Vudila mängumaa, Elistvere loomapark, Juulamõisa kohvik, Jääaja keskus. Mõnus pererahvas. Ja mõnus õdus maja, kus kuum saun ja hubane kamin.

Väänikud lähevad teinekordki ja soovitavad teistelegi 😉

Igas päevas on vaja võtta aeg iseendale. Kui võimalik, siis pool tundi, veel parem kui tund. Minu jaoks on oluline, igas päevas enda patareisid laadida. Ja minu patareide laadimine käib läbi lemmik-viiside  kaudu. Eeskätt – kuum tee, hea raamat ja tund aega rahu ja vaikust 🙂  Uskumatul kombel, antakse mulle see aeg, siis kui väike põnn lõuna ajal magab ja teised veel koolis – lasteaias toimetavad.

Mõni vaatab filme. Mulle sobib raamat. Sel hetkel, kui ma raamatukaane avan, sukeldun justkui sinna sisse ja minu peas hakkab kerima end lahti film. Ma mitte kunagi, ei hakka lugema raamatut, kui ma tean, et ma ei saa sinna süveneda või kui ma pean jätma selle poolikuks, et saan lugemist jätkata alles, mitme päeva pärast. Kas sina vaataksid telefiisorist filmi, jätaksid selle seisma, ja siis jätkaksid vaatamist paari päeva pärast? Ma küll mitte. Minu jaoks lahtub see emotsioon ära. nagu jooks seisnud limonaadi, mis ilma vurtsuta 😀

Osalesin, sel aastal sellises projektis, kus raamatukogu lugeja võiks lugeda aastas läbi 100 eesti autori kirjutatud raamatut. Eesti100 raames.  Tegelikult see projekt kestab veel, lõppeb alles veebruar 2019. Alustasin lugemist jaanuar 2018 ja eelmise nädala seisuga on mul läbi loetud 106 eesti kirjaniku kirjutatud teost.  Sinna vahele, mahub hulganisti ka väliskirjandust.

Kuidas teie veedate aega iseendale laste ja pere kõrvalt?

Oma esimese tassi teed joon ma hommikul vaikuses. Mulle on hakanud meeldima seda juua, seistes ja aknast välja vaadates. Vaatan üle majade katuste ja puude latvade, vaatan sinna, kus ma tegelikult midagi ei näe, sinna kus ei ole midagi peale taeva. Liiklust ümberringi ei ole, on vaid vaikus ja igal hommikul näen kaseladvas istuvat ning ümbrust patrullivat varest.

Ma joon hommikuti head, puhta maitsega, puhast rohelist teed, mida ma Põhjala teetalust tellin. ( vaata www.teetalu.ee)

Kuigi ma vaatan kaugusesse, siis tunnetan ma esimeste lonksudega tee maitset, see on puhas ja selge, teeb meeled erksaks ja kirkaks. Ma vaatan kaugusesse, aga olen olevikus ja tunnetan end selle maailma osana. Täna hommikul oli väljas vihmane, udune, märg ja külm ja ümbrus oli väga väga vaikne. Kell oli 6.30 ja reede hommik ning inimesed ei olnud veel ärganud, ning ma tunnen kui alevik magab. Mulle meeldivad need vaikuse hetked, kui alevik pole veel ärganud.Sellel ajal kui ma teed joon, ei pane ma käima televiisorit, ega raadiot ega kuula muusikat. Olen oma mõtetega, kuulan oma mõtteid. Joon hommikuti kaks kuni kolm tassi teed.  Viimase teetassi kõrvale murran tükikese head tumedat šokolaadi.

Tean, et paljudel, on sageli esimese asjana visata pilk telefoni. Mõned sirutavad end voodis või kohe voodist välja tulles, mõni viskab pilgu aknast välja. Sellel aga, kuidas me oma päeva alustame, on väga oluline osa selles kuidas meie päev kulgeb ja õnnestub. See, mida me esmalt teeme ja kuidas teeme juhib meid terve päeva.

Meile kõigile meeldib idee sellest, kuidas ühe suure, pehme ja karvase lemmikuga külmal sügisõhtul kerra kerida, kuid kas see on ikka kõige parem idee?

Jah, paljud koeraomanikud ilmselt nõustuvad, et koeraga voodi jagamine on üsna mõnus.  Sest koera, kassi seltsis olemine, ka magamise ajal, muudab inimese tervemaks ja õnnelikumaks.kohalolu aitab päevamuresid ja stressi unustada ning koera rahulik hingamine võib mõjuda uinutavalt. Külmal õhtul on mõnus soe koer kaissu võtta, sest koera tavapärane kehatemperatuur on inimese omast kõrgem. Koera ja kassi kohalolu pakub inimesele ka turvatunnet, eriti siis, kui mõni halb unenägu peaks painama.koerad parandavad depressiivsete inimeste meeleolu. Koerad pakuvad inimestele tingimusteta armastust ega kritiseeri kunagi, mistõttu on kerge loomale oma õrnemat külge näidata. Koera paitamine tõstab ka head tuju tekitava hormooni taset, mis aitab paremini lõõgastuda. Kui su meeleolu on must ja sul pole kellegagi rääkida, siis koer oleks ideaalne kaaslane.

Meie väänikute arvamus on siiski see, et koera koht on tema enda pesas, mitte pereliikmete voodis, diivanil või tugitoolis. Samamoodi on meil ka reegel, et kui pere sööb, on koer oma pesas, mitte ei luni anuvate silmadega laua ääres. Samuti pole lubatud koera ka laua ääres raasukestega toita.  See voodis, magamine koos lemmikuga….Sattusin ükspäev lugema kellegi blogi, kus oli suurelt üles riputatud foto, kus suur koer magas teki all, pea padjal lapse jaoks kokkupandud võrevoodis. Minu jaoks oli see pisut õõvastav. Õõvastavam hoopiski see, et enamus lugejaid ja kommentaatoreid paistsid olevat ühisel arvamusel, et see on armas, nunnu ja nii äge.

On üsna tõenäoline, et sinu armas kass või koer kannab endaga kaasas mitmeid pisikuid ja baktereid, mis kõik temaga lahkelt kaasa tulevad, kui ta voodisse hüppab. Parasiidid, üldjuhul ümarussid on kasside ja koerte seas populaarsed. Enamjaolt munevad need parasiidid oma munad lemmiklooma karva sisse, kust need seejärel kergesti voodilinade vahele jõuavad.

See vana kuulujutt, kuidas lemmikloomade suud on väga puhtad ja nende sülg ravib haavu on täielik müüt.  Tegelikult on nii kasside, koerte kui ka teiste karnivooride suud täis baktereid, mis võivad viia tõsiste haigusteni nagu näiteks ajukelmepõletik või and pastörelloos. Kassi kriimustustõbi haigus, mida kannavad edasi kassid. Haigus on bakternakkus, mis kandub edasi Bartonella bakteri kaudu. Kõige sagedamini nakatuvad inimesed konkreetsesse haigusesse kas hammustuse või kriimustuse kaudu. Ka kassi lakkumise kaudu võib haigus inimeseni jõuda. Sa tead, et võid puugi saada metsas jalutades, kuid kas sa teadsid ka seda, et võid selle kergesti saada ka oma koeralt? Kui talle mõni puuk karvkatte sisse satub ja ta sinuga koos magama tuleb, võib puuk ka sinu naha külge kinnituda.

Lestad ei ole nalja asi ei inimestele ega koertele ja sa võid nendega oma voodit jagada. Kõige levinuimad neist on süüdiklestad, kes tekitavad süüdiklestsügelisi. Süüdiklest närib naha epidermisesse käike ning muneb sinna ka oma munad. Kui sinu koeral on kirbud ja sa temaga voodit jagad, siis saad ka sina kirbud.

Kõige hullem, minu meelest on aga see, et kui koer, või kass on olnud enne lapsi esimesena peres, ja on harjunud magama peremehe või naise voodis. Siis kuidas sa hiljem, teed loomale selgeks, et enam tal sinna voodisse asja pole?

 

Kui satub taaskord olema üks vihmane nädal, selline kus peale kooli pole muud teha, kui käsipõsakil aknast välja uneleda ja loota, et ehk ikka läheb taevas selgeks ja ehk ikka saab õue minna. Kuid viimased päevad olidki sellised unistamise õhtud, sest lisaks vihmale oli ka kohutav tuul. Väänikud otsustasid seekord telekavaatamise asendada küpsetamisega. Midagi lihtsat, kodus olemas oleva kraamiga. Et ei peaks õue minema ega poodi vantsima. Selles maitsvas koogis kohtuvad kolm head komponenti: šokolaadine põhi, kreemjas toorjuustutäidis ja vaarikad. 

Šokolaadipõhi: 

  • 3 muna 
  • 180 g nisujahu 
  • 150 g võid 
  • 150 g tumedat šokolaadi 
  • 150 g suhkrut 

Toorjuustutäidis: 

  • 400 g toorjuustu 
  • 2 muna 
  • 150 g suhkrut 
  • 1 spl vanilliekstrakti 

Kate: 

  • 200-300 g vaarikaid 

Vahusta toasoe või suhkruga kreemjaks vahuks. Lisa ükshaaval pidevalt vahustades munad. Sulata veevannil šokolaad, lase jahtuda. Vala šokolaad võivahule, lisa ka sõelutud jahu, sega ühtlaseks tainaks.  Toorjuustutäidise jaoks vahusta toorjuust koos munade, suhkru ja vanilliekstraktiga kreemjaks vahuks.  Võta väikesed neliknurksed küpsetusvormid, vooderda küpsetuspaberiga, kata vormipõhi šokolaaditainaga. Vala peale toorjuustutäidis, aseta täidisele vaarikad, suru kergelt täidisesse. Küpseta vormid 175-kraadises ahjus 40-45 minutit. Lõika jahtunud kook ruutudeks. 2

Kui väljas sajab vihma või on niisama sombune, siis tuleb aeg ära kasutada kuidagi teistmoodi, kui lihtsalt ninapidi telefonis või arvutis istuda. Seekord tuli kõige suurem väänik mõttele, et meisterdaks koos ühise lauamängu – aaretejahi. Mõeldud- ja tehtud. Väänikud istusid laua ümber, lõikusid, kleepisid ja mõtlesid ülesandeid, mis kõigile jõukohased. Ja valmisid sellised ülesannete kaardid.

Otsisin välja oma heegeldamistarvikud ja heegeldasin neli erinevas värvitoonis öökulli: roosa, kollane, roheline ja hall.  Halle, roosasid ja kollaseid kaks ja rohelist üks. Mõtlesime välja iga öökulli juurde välja tema isikliku legendi ja kirjelduse.  Ja mõtlesime, et kui teeme aaretekaardi, siis eelnevalt tuleb üles otsida iga punkti juures vastavat värvi öökull ja siis lahendada vastava värvi järgi ülesanne. Aaretekaart, ühise peamurdmise tulemusena, sai lõpuks selline.

Kui pärastpoole, päike pilve tagant piiluma hakkas ja rohi ära kuivas, läksime lastega randa. Mina peitsin öökullid ja nemad otsisid. Ja auhinnaks oli suur aare, mis koosnes vanavanaisa suurest vanast rohelisest kohvrist, mis oli täis kivikesi, šokolaadist medaleid ja münte ning väga ammustest aegadest pärit iidne retsept, mille järgi hästi hästi ammu, valmistati hinge soojendavat võlujooki.

Kuna meile meeldib hästi palju kirjutada, ja luuletusi välja mõelda, siis pärast aaretejahti ja võlujoogi valmistamist, otsustasime kirja panna kondikava ja kirjutada öökulli perekonnale omad seiklused ja põnevad riimiread. Teinekord proovime, nendest lähtuvalt korraldada pisut suurema aaretejahi.

Aaretejaht, sobis kõikidele väänikutele. Seega julgeme soovitada, kõikidele, kel vanust vähemalt 4 eluaastat ja kuni…. no usun, et 13- aastasele pakub selline mäng veel huvi 🙂

 

Ma olen enamasti seda meelt, et kõige parem ja maitsvam toit on ikka kodune toit. See, mis valmib ise välja valitud värskest toorainest ja hoole – armastusega valmistatud.  Aga kui on vihmane päev, ja beebi on nohune ja tajub, kui tema kõrvalt lahkuda, paar tähtaega on kukil,  …… ja ülemus palub teha tema kulul hinnang ühele Tartu parimale kohvikule, siis ei saa ju eitavalt vastata 🙂  Sest kes saab ikka ära öelda toidule, mis kuulu järgi maitsevat hästi, pildid on kodulehel imeilusad ja kui kõik on täpselt nii, nagu kodulehel lubatakse, siis on ka hinnaklass väga rahakotisõbralik 🙂

Tellitoit on ettetvõte, mida ilmselt teab igaüks. Tuuakse tellitud toit koju kätte. Super. Mulle meeldib see lahendus, kui mul kipub aega ja jõuvarusid nappima. Üldiselt võib selle teenusega rahule jääda, kuigi teenus sõltub täiesti…Täna jõudis toit kohale ideaalse ajaga, temperatuur toidul oli hea, hästi pakendatud. Kuller oli viisakas, naeratas ja sai natuke nalja ka visatud. Väga tore. Hakkasin juba arvama, et seal on kullerid robotiseeritud 🙂 Hea tõdeda, et on ka… lahedaid- muhedaid kullereid olemas 🙂

Tellitud toidud – väga meeldis see, et tellitud sai ju terve hulk ports toitusid, ikka kogu perele. Toidud said valmis üllatavalt kiirelt,  pakendati korduvalt kasutada saavasse karpidesse ja toit jõudis tellitoit.ee vahendusel kiirelt koju ka. Ja mis peamine, toit oli ülimaitsev ja ootusi ei petnud ka toidutemperatuur.

Menüü:
HERNE PÜREESUPP SUITSUPEEKONIGA
Kreemsupp herneste, rõõsa koore ja krõbeda suitsupeekoniga
SOE SALAT AHJUŠAŠLÕKIGA + jõhvikamahl
Ahjušašlõkk, krõbedad kartulid, roheline salat, sibul, paprika
BROWNIE TOORJUUSTUKOOK + kohv
Serveeritud marjakastmetega
Kogu pere hinnang toidule  5 palli süsteemis: 5+   🙂
Väänikud soovitavad 😉

Kui koolilapsed koolist tulevad, siis enamasti on nälg neil kaasas. Vahel hommikuti söövad hommikusööki, vahel võetakse kerge snäkk kaasa. Oleme küljest ära harjutanud kombe, osta koolipuhvetist endale magus shokolaad või rasvane pirukas.  Oleme koos lastega arutanud, et isevalmistatud toit, kasvõi snäkk ja muu suupiste on palju parem. Kui ise ei viitsi enda tervise eest hoolt kanda, vaat, siis ampsa porgandit.

Aga kui porgandi järgi veel ei isuta, ja tahaks peale koolipäeva kergelt toitvat ja natuke magusat, siis ideaalne lahendus on kodune maasikapiim ja äsja valminud müslikorvikesed. Retseptid on lihtsad ja saab ka kolmanda klassi laps sellega hakkama.

Maasikapiim

  • 1 tops mahedat maitsestamata jogurtit (nt Saida)
  • 2 dl piima
  • peotäis maasikaid/metsmaasikaid
  • 4-5 spl suhkrut

Njomm- Njomm ja head isu 🙂

Kurgo villa majutustraditsioonid ulatuvad tagasi juba I Eesti Vabariigi aegadesse, mil tihti peatus siin tolleaegne vabariigi president Konstantin Päts. Härra presidendil oli siit hea jälgida oma tulevase peatuspaiga, Rannahotelli, valmimist. Villa kandis sel ajal nime “Salme” ning see kuulus kaugsõidukapten Mihkel Kurgole, kellele viitab ka hotelli tänane nimi.

Faili-DSC_0874

2014. aastal täielikult renoveeritud hotellikompleks koosneb kahest hoonest – villamaja ja hoovimaja, kus on kokku 27 tuba. Neis on olemas kõik kaasaja mugavused, mida külaline hubaseks ajutiseks koduks vajab: LCD teler kaabeltelevisiooni kanalitega, tasuta interneti leviala, külmik, põrandaküttega pesemisruum ja WC.

050 048Esimesel korrusel. Maast laeni aknad. Avatav uks, mille taga on kivist trepp. Mõnus hommikul, kui päike tõuseb, hommikuteed naudelda, linnulaulu kuulata, tilkuvaid jääpurikaid uudistada.Isiklikult tundsin puudust veekeedukannust ja hommikumantlist. Olen selline kodanik, et eeldan, et hotellis on ikkagi hommikumantel, ja ei tiri seda kodust kaasa. Kuuma veega on aga selline lugu, et kui oled kuumast vannist välja roninud ja rätiku või hommikumantli sisse mähkunud ning voodisse potsatanud, siis on ka kuum tee käepärast vajalik. Niiöelda hea une rituaalid 🙂

Teisele korrusele viib imeilus keerdtrepp. Mul on nõrkus selliste treppide vastu.

Minu esimene päris päris kokkupuude Kurgo Villaga. Mõnus. Hubane. Ja rahulik. Mõnus atmosfäär. Ja toredad inimesed. Rand on lähedal, mis on väga suureks plussiks, kui koos lastega suvel siin puhata. Ilmselgelt on lapsed siin oodatud – isegi mänguasja kast mänguasjadega on olemas.

 

Maast (põrandast laeni) aknad. Päike paistab aknast sisse terve päeva. Hommikul on väga mõnus ajakiri kaasa krabada, sall ümber võtta ja hommiku päikest võtta. Kuum tee ja puha 🙂 Mis hommik, see ilma kohustuslik tee traditsioonita oleks 😀 

See on nagu see hetk, kus võib öelda, et kui oled jupp aega magamata, või muul põhjusel väsinud, siis öö Juuniorsviidis  Kurgo Villas on parim ravi unetuse/väsimuse ja kurnatuse  vastu 🙂

 

 

 

 

 

 

 

Meie peres on traditsioon, et kui on tähtsündmus, sünnipäev, olgu see siis juubel või mini pidu, siis peab olema ka tort. Ja õige tort on see, mis on hoole ja armastusega valmistatud, hoolikalt valitud toorainest. Õige tort on see, mis pole masstoodang ja mille säilivuskuupäev pole nädalaid.

Meie pere oli varem Gustavi tortide austaja, sest nende poolt valmistatud tordid maitsvad täpselt nii, nagu  meile meeldib.
Kuid siis sattusime facebookis peale loosile, kus loositi kevadel emadepäevaks kas sefiiritorti või napoleoni torti. Loosis, me kahjuks ei võitnud, kuid juba selle loosimise nägemine oli omamoodi võit, sest nüüdseks oleme me kõik tähtpäevade tordid – kringlid sellelt kondiitrilt tellinud.
Tüse Tort ja Krõnksus Kringel ( Vasula, Tartumaa). Armas perenaine on väga lahke, ja võimalusel alati vastutulelik. Kui ise ei saa tellitud toodetele järele minna, siis lahke perenaine toob selle sulle sinna, kuhu vaja.
Soovitame absoluutset lemmikut, kõigile 🙂
Sefiirikorvikesed.
Ja lapse sünnipäevaks Napoleoni tort pildiga
Ja minu vaieldamatu lemmik Brita tort. Suve jooksul jõudis meieni kaks varianti. Üks oli maasikatega ja teine vaarikatega. Maitse oli ühtemoodi võrratu 🙂